Kui lihtne on ikkagi elu meil siin Liivimaal?

Pilved hajuvad.  Foto: Reuters/Scanpix
Tõnu Mertsina • 24 jaanuar 2017

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnastab Eesti majanduse suured mured.

Eestis on palgakasv olnud kiire juba pikka aega

Eestis on palgakasv olnud kiire juba pikka aega ning viimasel paaril aastal on see hoogu juurde saanud  (möödunud aastal kasvasid palgad üle 7 protsendi!). Inimeste kindlustunne on oluliselt paranenud ja nende väljavaade oma finantsolukorra suhtes on muutunud positiivsemaks. Kuigi viie aastaga on palgad kasvanud enam kui kolmandiku ning inimeste sularaha ja hoiused enam kui poole võrra, on Eesti elanike sissetulekute ebavõrdsus, sarnaselt paljude teiste riikidega, hoopis kasvanud.

Tööjõukulud on ettevõtete jaoks liiga suured

Ühest küljest on tugev palgakasv hea, kuna see viib elanike ostujõu kiiremini järele kõrgema elatustasemega riikidele ja muudab Eesti atraktiivsemaks kohaks elada. Samuti peaksid kõrged tööjõukulud suunama ettevõtteid investeerima tehnoloogiasse, et inimtööjõudu asendada ja efektiivsust parandada. Probleem on aga selles, et palgakasv ei ole reageerinud ettevõtete müügitulu ja tootlikkuse kasvu aeglustumisele ja langusele. Selle üks põhjus on töötajate, eriti kvalifitseeritud töötajate, nappus. Kõrgele tõusnud tööjõukulud on kaasa aidanud ettevõtete sektori kogukasumi langusele ning see ohustab eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Samas, sel aastal välisnõudluse oodatav paranemine ja müügihindade tõus aitavad kiirendada ettevõtete käibe kasvu ning leevendada kõrgete tööjõukulude negatiivset mõju nende finantsseisule.

Kiire palgakasv ja madalad laenuintressid on tagant lükanud kinnisvarahindade tõusu

Viimase nelja aasta jooksul on Eesti eluasemehindade kasv olnud Euroopas kiireimate hulgas. Praegune olukord on aga täiesti teistsugune kui 2000. aastate keskpaiga buumiaeg. Kui pärast aastaid kestnud ülikiiret hinnakasvu tõusid näiteks Tallinnas korterite hinnad 2006. aasta alguses 63 protsenti, siis möödunud aasta lõpus oli see näitaja 11%. Buumi ajal aitas eluasemete hinnad kõrgustesse viia aastaid kestev ülisuur laenunõudlus – 2006. aastaks kiirenes majapidamiste laenuportfelli kasv 69 protsendini. 2016. aastal kasvas see aga 4% ning uute eluasemelaenude maht moodustas vaid 43% 2006. aasta mahust. Kui 2006. aastal tuli Tallinnas eluaseme ühe ruutmeetri eest välja käia 2,5 netokuupalka, siis möödunud aastal vaid 1,6. Seega on eluasemete taskukohasus oluliselt paranenud. Suur osa varade mahust (44%) ostetakse nüüd oma raha eest.

Varade hinna tõus tekitab rikkuseefekti, tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab ostujõudu

Varade hinna tõus tekitab rikkuseefekti – see parandab vara omanike kindlustunnet ning suurendab veelgi nende tarbimis- ja investeerimissoovi. Siiski, kiire palgakasvu kõrval on Eestis tarbimine ja eluasemete soetamise kasvutempo olnud mõõdukas. Eesti majapidamised suudavad säästa ning nende eelarve oli veel aasta tagasi tasakaalu lähedal. Majapidamiste säästmisvõime aitab maandada riske, kui nende finantsseis või majanduse olukord peaks mingil põhjusel halvenema (mis ei ole küll meie põhistsenaariumis). Meie hinnangul püsib palga nominaalkasv jätkuvalt tugev, kuid reaalpalk aeglustub sel aastal koos inflatsiooni kiirenemisega järsult ning vähendab inimeste ostujõudu. Selle efekt ilmneb tarbimisele ja eluasemeinvesteeringutele tõenäoliselt mõningase viiteajaga. Järgmiseks aastaks planeeritud tulumaksuvabastuse tõstmine suurendab aga taas ligikaudu 85% palgasaajate ostujõudu ja muudab netosissetulekud ühtlasemaks.

Eesti majanduse probleem ei ole ebapiisav tarbimine

Eesti majanduse probleem ei ole aga ebapiisav tarbimine –  see on olnud peamiseks majanduskasvu mootoriks juba aastaid. Me peame pikas vaates toime tulema tööjõu vähenemisega, vähendama tööjõu nappust, parandama olemasoleva tööjõu kvaliteeti ja viima haridussüsteemi rohkem vastavusse tööturu vajadustega. Ettevõtted vajavad paremaid tingimusi oma konkurentsivõime suurendamiseks ning kohati on vaja parandada juhtimisoskust. Nad peavad investeerima rohkem tehnoloogiasse, mis aitavad neil globaalses väärtusahelas kõrgemale tõusta. Ettevõtted tuleb viia lähemale teadus- ja arendustegevusele.

 … kui nimetada vaid mõni teema, millega tegeleda tuleb.

 

Hetkel kuum