Endel Oja • 2. veebruar 2017
Jaga lugu:

Insener Paabu hüperboloid

Rong  Foto: epa

Insener Margus Paap on Rail Balticu (RB) üle arutledes takerdunud iseenda loodud hüperboloidile sarnasesse konstruktsiooni ja kaotab detailidele pühendudes silmist üldise pildi, leiab dotsent Endel Oja, Isamaa ja Res Publica Liidu liige.

Paap arvab, et RB vastu on häälekas vähemus. Tegelikult moodustavad RB pooldajate seltskonna marginaalne grupp poliitikuid ja vastava töö eest palka saavad asjamehed, kellega on eri motiividel liitunud ettevõtete esindajad, kes loodavad saada magusaid hankesuutäisi. Sadade allkirjadega petitsioonile allkirjastajate hulgas on ainult üksikuid äritaustaga inimesi. (Loe ka siit - toim.)

Paap küsib, miks ei nähta moodsate elektriveduritega RB eelist maanteetranspordi ees. Vastan: suurem osa kaupu maantel liigub selleks liiga lühikesel marsruudil või ei ole olemuselt käsitletavad raudteekaupadena (nt toorpiim Leetu, mööbel tehasest otse hulgilattu jne.). Spetsialistide hinnangu kohaselt ei hakka autotreilerid ennast RBle laadima, sest ka see ei ole majanduslikult kasulik. RB apologeedid on püüdnud jätta muljet, nagu oleks Via Baltica üks rekadest ummistatud koridor. Tegelikult liigub Tallinna ja Ikla vahel ööpäevas ainult üks reka minutis.

Tartu ja Pärnu vastandamine ei ole õige. Pärnu ei võida midagi RB tulekust. Küsimus on ka, milleks looduskeskkonnale selline koormus võtta, kuigi loomade kaitsekoridoride rajamine on võimalik.

Paap muretseb RB kulude pärast, arutledes, et maanteedel sõitmise eest tasu ei võeta, mis on raudteede suhtes ebaõiglane. Õige. Kuna aga Eestis on kaubaraudteed alakoormatud, siis on nendele vaja rohkem kaupa, mitte aga arendada juurde veel ühte raudteeniiti, mis jääb kaubapuudusel kahjumise. Soomes planeeritav kaubakogus 4 miljonit tonni aastas moodustab umbes 25% RB poolt ette nähtavast. Kust saabub salapärane 12 miljonit tonni, mis vastab tänasele terve Eesti Raudtee kaubakäibele? See on põhiküsimus.

Jaga lugu:
Hetkel kuum