Rainer Saad • 12. veebruar 2017
Jaga lugu:

Auguline majandusteadus

Rainer Saad  Foto: Andras Kralla

Teaduse eesmärk on olla erapooletu, kuid majandusteadus seda küll ei ole, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on inimeste käitumise ning hindade seletamine ja prognoosimine. Kõik see põhineb eeldusel, et inimesed käituvad ratsionaalselt ning neil on täielik ülevaade turukonkurentsist, parimatest hindadest ja turul toimuvast.

Majandusteadus seob end justkui mingi ideaalse maailmaga, milles keskne roll on tasakaalu mõistel. Sellel on aga vähe seost reaalse eluga, kus inimesed käituvad tegelikult puudulike arusaamade järgi ning tasakaal on kättesaamatu.

Need, kes börsil aktsiaid ostnud või müünud, teavad, et aktsiahinnad kõiguvad kogu aeg. Mõne arvates tähendab see seda, et hinnad liiguvad tasakaalu poole. Kuid turuosalised teevad oma ostu- või müügiotsuseid just nendesamade kõikumiste järgi. Ja see tähendab, et oma positsioone börsil korrigeeritakse pidevalt muutuvate hindade järgi, nii ei jõutagi tasakaaluni.

Tasakaal võiks päris elus olla midagi sellist, mida kirjeldas Kurt Wimmer enda filmis „Equilibrium“ (2002), kus inimesed pidid iga paari tunni tagant võtma ravimit, et nad ei langetaks emotsioonide põhjustatud ebaratsionaalseid otsuseid. Filmis kirjeldati ühiskonda, mis üritas iga hinna eest hoiduda sõjast.

Hinnad on alati valed

Juba mõnisada aastat on majanduses keskseks teooriaks nn täiusliku konkurentsi teooria, mis peaks endaga kaasa tooma tasakaalu. Aktsiaturg on parim näide kohast, kus täiusliku konkurentsi teooria peaks kehtima – keskne turg, ühetaoline toode (aktsia), väikesed tehingu- ja transpordikulud, kiire suhtlus, piisavalt palju teisi investoreid, et üksikisikud ei suudaks aktsiahindu mõjutada, kindlad insaidertehingute reeglid ning iga investori võrdne juurdepääs informatsioonile. Mida veel tahta, täiusliku konkurentsi tingimused on ju loodud. 

Vaatamata kõigele sellele on aktsiaturud ikkagi tasakaalust kaugel. Kuid ka tänapäeval aktsepteeritakse ideed, et aktsiaturul on alati õigus ja aktsiahinnad peegeldavad õigesti tulevikustsenaariumeid.

Õigem oleks vaadata aktsiaturge ja hindu nii, et need on pidevalt valed ega peegelda tegelikke sündmusi, sest turuosalised ise ei ole ratsionaalsed ning tasakaalu kui sellist ei olegi olemas. Nii ei saa ka majandusteadust pidada erapooletuks, sest seal pole arvestatud enamuse ehk ebaratsionaalsuse vaatevinkliga.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas