„Hoiame võõrad eemal“ viib õnnetusse

Poliitilised kriisid Euroopas ja mujal panevad proovile Euroopa majanduse. Esimest korda aastakümnete jooksul seatakse läänepoolkeral kahtluse alla rahvusvaheline õigusnormidel põhinev vabakaubandus- Tekib küsimus, mida Euroopa poliitikud teevad meie tööstuse kaitsmiseks ja selle elujõulisuse tagamiseks.

Euroopa tööstus on maailmas juhtival kohal. 2014. aastal moodustas see maailmas kaupade ja teenustega kauplemisest suurema osa kui USA, Hiina või Jaapani tööstus. Selle kaudu tagatakse 50 miljonit otsest töökohta, mis moodustab 20% meie tööjõust.

 

Globaliseerumine on andnud suurt kasu vähem soodsas olukorras olevatele maailma majandustele. See on aidanud vaesusest välja sadu miljoneid inimesi ja loonud eurooplastele miljoneid töökohti.

Kuid sellega on kaasnenud ka probleemid. Globaliseerumisest saadav kasu on jaotatud teatavatel juhtudel ebavõrdselt, mis põhjustab ebakindluse ja ebaõiglase kohtlemise tunde. See on andnud soodsa pinnase õhumüüjatele, kes pakuvad näiliselt lihtsaid lahendusi. Nende sõjahüüd on: „Hoiame võõramaalased eemal ja toetame oma tööstust.“

See võib kõlada ahvatlevalt, kuid sellel oleks enamiku jaoks katastroofilised tagajärjed. Sedasi ei saa kaitsta meie tulevikku. See viiks Euroopa majanduse kokkuvarisemiseni.

Selle asemel peame tegelema nende inimeste õigustatud muredega, kelle olukord on globaliseerumise tõttu halvenenud. Praegu ei ole põhjust ennast Euroopa töökohtade kaitsmisel tagasi hoida. Peame tagama, et meie konkurendid järgivad eeskirju. Peame olema valmis võitlema, kasutades ebaausate kaubandustavade vastu dumpinguvastaseid meetmeid. Peame jätkuvalt julgustama avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja puhastesse tehnoloogiatesse. Peame kaasama globaliseerumise laiemasse poliitikameetmete paketti, mis hõlmab eelarve-, haridus- ja sotsiaalpoliitikat, et soodustada kohanemist. Peame samuti toetama neid piirkondi ja rühmasid, mille olukord halveneb tehniliste muutuste ja rahvusvahelise konkurentsi tõttu.

Näitame oma tugevust, kui seda on vaja. Siiski ei toeta me kunagi põhimõtet „Osta ainult Euroopa tooteid ja teenuseid“. Väliskonkurentsi keelamine on populistlik kiire lahendus, mis võib lühiajaliselt töötada. Pikaajalises perspektiivis jätab see lihtsalt Euroopa tööstuse välja ülemaailmsetest väärtusahelatest ja kõige uuemast väljatöötatud tehnoloogiast.

Milleks töötada välja parem toode, kui on võimalik lihtsalt konkurents keelata? Milleks investeerida uude tehnoloogiasse ja inimoskustesse, kui on võimalik elada maksusoodustustest ja tariifidest?

Euroopa jääb ettevõtlusele avatuks. Avatud ja väljapoole vaatav EL võib saada kogu maailma võimekate inimeste, investeeringute ja ettevõtete valitud sihtkohaks. Üle poole ELi ettevõtetest on juba osa ülemaailmsetest väärtusahelatest ja peaaegu 16% meie maailmaklassi toodetest eksporditakse üle maailma. Avatud majanduse kasutamine annab jätkuvalt väga suuri eeliseid.

Väliskonkurentidele ukse sulgemise asemel peame aitama omadel konkurentidest paremaks saada. Peame kasutama oma tugevusi, milleks on meie suur arv võimekaid inimesi, haritud tööjõud, meie innovatsiooni traditsioonid ja ennekõike 500 miljonit inimest ühistele õigusnormidele vastaval ühtsel turul.

Selleks on vajalik ajakohastamine, mis seisneb tehniliste muutuste aktsepteerimises, toodete ja teenuste integreerimises ning raha säästmiseks ja väiksemal määral energiaimpordist sõltumiseks energiatõhususe arendamises.

Samuti peame investeerima oma inimestesse. Seda seetõttu, et tööstusest rääkides räägime tegelikult inimestest – lihttöötajatest ja kontoritöötajatest tootmisruumides, tehnilistes osakondades ja müügikontorites. Peame tagama, et neil on õiged oskused, ja toetama neid, kes võtavad riski luua ettevõte või seda kasvatada.

Kui tehase sulgemine on vältimatu, siis ei piisa tööjõu ümberkoolitamisest. Inimesed vajavad ka uut töökohta ja paljud neist ei soovi mujale kolida. Vanu tööstusobjekte ei saa ümber kujundada mitte ainult kallite jõeäärsete korterite ehitamiseks, vaid ka kohalikele töötajatele uute töökohtade loomiseks. Piirkonnad peavad üksteiselt õppima. Hea näide on Duisburg, mis oli kunagi söe- ja terasetööstuse keskus, aga mille endistel mahajäetud tööstusaladel asuvad nüüd tootmis- ja logistikakeskused.

ELi investeeringud ja eelkõige Euroopa investeerimiskava toetavad üleminekut ajakohasele, puhtale ja elujõulisele tööstusele. Oleme rahastanud Nord-Pas-de-Calais’ piirkonda, et toetada selle üleminekut vähese CO2-heitmega majandusele. Oleme aidanud Poola terase hulgimüüjatel võtta kasutusele uusi teenuseid ja luua uusi töökohti. Toetasime Soomes uue biotoodete veski ning samuti Euroopa esimese titaani- ja titaanisulami jäätmete ringlussevõtu ja ümbersulatamisega tegeleva ettevõtte ehitamist. Olenemata sellest, kas on tegemist 3D-printimisega, pakendites kasutatava bioressursipõhise plastiga või keemiatööstuses veekasutuse piiramiseks kasutatavate uute süsteemidega, jätkab EL oma tööstuses innovatsiooni rahastamist ja sellesse investeerimist.

On olemas võimalused nii tööstuse kui ka ELi kui terviku jaoks. Selleks vajame ikka investeeringuid Euroopast ja väljastpoolt. Avatus aitab, protektsionism mitte.

 

Autor: Jyrki Katainen ja volinik Elżbieta Bieńkowska