Jaga lugu:

Karuteene Kalamajale

Kristjan-Thor Vähi  Foto: Raul Mee

Gustav Adolfi Gümnaasiumi hiigelarendus ei lahenda Kalamaja probleeme, aga toob juurde uusi, kirjutab GAGi vilistlane ja lapsevanem ning kinnisvaraärimees Kristjan-Thor Vähi.

Jõuga ning lapsevanemate ja vilistlaste arvamusest hoolimata Gustav Adolfi Gümnaasiumit kasvatada ning Kalamajja laiendada soovivad koolijuht ning abilinnapea teevad karuteene nii koolile kui Kalamaja rahvale. Puhkenud debatis saavad kõik aru, et koolikohti Kalamajja kui jõudsamini arenevasse Tallinna piirkonda on hädasti vaja. Kehtivate detailplaneeringutega lisandub lähiaastatel siia 5000 (tõenäoliselt lastega) perekonda.

Kalamaja arendused on alati keerulised, sest kogukond on välja kujunenud ja tahab kõigis otsustustes kaasa rääkida. Antud juhul pole aga inimeste käest küsitudki, millist kooli Kalamajal tegelikult vaja on. Kuigi algas kõik ju ilusti – Vana-Kalamaja 9 hoone Vene täiskavanute gümnaasiumilt ära võtmisel oli haridusameti esimene valik teha sinna iseseisev piirkonnakool. Kaaluti ka selle andmist erakooli tegijatele või hoopis liitmist lähedaloleva Kalamaja Põhikooliga. GAGist ei olnud üldse juttu. Siis aga tuli initsiatiiv GAGi direktorilt, kes avaldas soovi saada hoone GAGile ja “äkki” sündis GAGi paisutamise plaan.

“Kalamaja GAG” ei lahenda probleeme

Kurb, aga GAGi laiendamine koolikohti juurde ei loo. Kuna Kalamaja koolimajja tuuakse GAGi praegusest hoonest üle ca 520-540 õpilast, siis juurde tekib vaid ca 180 uut kohta, mida ei tehta aga mitte ainult Kalamaja lastele, vaid jaotatakse haridusameti poolt üle terve linna vastavalt lastevanemate avaldustele ja sellele, kel juba õed-vennad GAGis õpivad. Kolme uue esimese klassi loomisega GAGi juurde vähendatakse aga samapalju vastuvõttu lähedalasuvates Kalamaja Põhikoolis ja Westholmi Gümnaasiumis. Ehk siis vastupidi poliitilisele loosungile kesklinna koolikohtade juurdeloomisest tegelikult neid eriti juurde ei tulegi.

Kodukool või “brändikool”?

Kalamaja tegemistes olulist rolli omava Telliskivi seltsi juhid juhtisid mu tähelepanu, et nad ei soovi nn “brändikooli” toomist piirkonda, mis tegelikult vajab oma kodust põhikooli. Mis kasu on Kalamaja inimestel “uuest koolist”, kui Viimsist ja Kakumäelt hakkavad lapsevanemad lapsi sinna vedama brändi pärast? Ja mida sajad lisanduvad autod tähendavad Kalamaja niigi keerulisele liiklusele? Kalamaja piirkond vajab oma põhikooli, kuhu lapsed saaksid minna kodust jala.

GAGi juhtum kinnitab, et meie näiliselt demokraatlikus riigis on muutumas tüüpiliseks huvirühmade ignoreerimine ja probleemide näiline lahendamine. Ühelt poolt on kodanikuühiskond muutunud kiires elutempos liiga pealiskaudseks, teisalt kasutavad poliitikud seda osavalt ära. Ärme luba teha endale karuteenet.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas