Valitsuse pool rehkendust

Lüües kokku valitsuse lähiaja plaane, paistab, et rohe-sini-punane valitsus võtab juba lähiajal laenu.

Äripäev on innustanud valitsust võlakirjaturult soodsalt laenu võtma ning investeerima seda nii, et tulevikus sellest ka kasu tõuseks, aga valitsus on teinud Joosep Tootsi kombel vaid pool rehkendust.

Tõsi, milleski pole kokku lepitud enne, kui on kokku lepitud kõiges. Nii võivad valitsuspartnerid laenu asemel leida rahastust ka maksutõusudest või mõne teise eelarverea koomale tõmbamisest, kuid see ei lahenda prioriteedi küsimust.

Äripäevale teeb muret, et osa valitsuse plaanidest peaks üldse kõrvale heitma, teine osa plaane pole nii olulised ning neid saab edasi lükata. Küll aga on täiesti kõrvale jäänud investeeringud, mille peaks kohe ära tegema ja neist kasu lõikama.

Kui lüüa kokku ainuüksi linnahall, ­üürimajad, ERRi investeeringud ja ministeeriumide kolimised, siis saab summa, mis ulatub lähiaastatel sadadesse miljonitesse eurodesse. Muidugi, kalleid sümbolprojekte on läbi surutud ka varem. Võtame või pidevalt laguneva vabadusristi keset pealinna või pompoosse ERMi Tartu ­äärelinnas. Aga need on valdavalt kerkinud ühekaupa. Nüüd aga pole laual mitte üksiknäited, vaid kokku on pandud terve pakett, mis võiks olemata olla.

Alustame üürikorteritest. Urve Palo ümber on aastaid tiirelnud ehitusettevõtjad, kes on huvitatud plaanimajandusest kas siis linna või riigi tasemel. Ettevõtjad, kes on saanud Edgar Savisaare juhitud linnavalitsusega soodsaid lepinguid ja soovivad nüüd laieneda sama mustri abil üle riigi.

Ja kui alguses võis veel eeldada, et sotsidel on plaan mingit turutõrget ravida, siis Tallinna ja Tartu kaasamine projekti tõendab, et selle taga on eelkõige huvigrupid. Siin pole paremat lahendust kui plaan katki jätta. Ja kui mõnes kohas, näiteks Viljandis, ongi korterite puudus, siis aidata kohalikel ning pärast haldusreformi tugevamatel ja võimematel omavalitsustel näiteks KredExi toel mõni vanem maja üles putitada. On ju niigi plaanis suurendada kohalike omavalitsuste tulubaasi ja seega ka võimu. Üürikorteritele mõeldud lisaraha võiks aga kulutada mujale.

Vaatame linnahalli. Juba on näha, kuidas justkui maiad kärbsed tiirlevad projekti ümber aferistid, kes püüavad haugata protsenti või kas või promilli 100 miljoni eurosest eelarvest. Nii näiteks vallandatud Meelis Pai võib ju otsida põhjendusi, miks iseendaga lepingu sõlmine on normaalne, kuid see ei kata kinni omakasupüüdu. Ja see on alles algus. Kuigi RKASi suhtes võib ja peabki olema kriitiline, siis kas see pole kõige ilmekam näide, et just see riigifirma peaks asjaga tegelema ja mitte erakondadega seotud puutumatud tegelased?

ERRi juhatuse esimehe valimiste kära ei jõudnud vaibuda ja ringhäälingu endise raadio- ja värskes uudistemajas ehitustolm settida, kui nõukogu küsib juba suurt lisaraha – üle 45 miljoni euro telemaja korrastamiseks ja palkade ennaktempos ning turu keskmisest kiiremini tõstmiseks. Ja seda olukorras, kus niigi kulub asutuse ülalpidamiseks ligi 35 miljonit eurot aastas, mis on rohkem, kui kõik ülejäänud Eesti meedia kokku (sh nende kinnisvarakulud).

Äripäeva meelest oleks mõistlikum see raha teenima panna. On see siis sotsiaalmaksulae kehtesamisena, korralike teeühenduste rajamisena Narva, Tartu ja Pärnu suunal või haiglasüsteemi korrastamisena. Palun, arvutage veel kord. Ja seekord tehke kogu rehkendus.