Eerik Marmei • 17. aprill 2017
Jaga lugu:

Nutikus avab Eestile USA turud

Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Eerik Marmei.  Foto: Reuters/Scanpix

Eesti ettevõtetel on potentsiaali USA turul läbi lüüa, sest väiksus pole takistus, kui toode või teenus on nutikas, kirjutab Eesti Ameerika Ühendriikide suursaadik Eerik Marmei.

Maailma majandus- ja finantsturud jälgivad huviga, milliseks kujuneb USA 45. presidendiks vannutatud Donald J. Trumpi ellu viidav välis-, majandus- ja kaubanduspoliitika, ning mida nende poliitikate elluviimine tähendab USA, aga ka maailma ja Eesti majandusele. Jätkuvad globaalsed geopoliitilised pinged, USA rakendatav suurem protektsionism ja sellest tulenev kaubavahetuse poliitika muutus ei jäta puutumata ühtegi avatud majandusega riiki. Vaikse ookeani kaubandusleppest (TPP) välja astumisega juba kolmandal presidendiks oleku päeval täitis Trump ühe olulistest valmislubadustest - senistest kaubanduslepetest loobuda või need uuesti läbi rääkida. Euroopa Liidu jaoks on selles kontekstis oluline küsimus, mis saab Atlandi-ülese kaubanduse ja investeeringute lepingu (TTIP) tulevikust.

Samas jätkab USA majandus järgnevatel aastatel kasvu ja ka tarbijate kindlustunne püsib ilmselt kõrge. Eraisikud ja äriühingud usuvad valimiste järel, et lubatud maksumuudatused ja riigi investeeringud taristusse parandavad tööhõivet ja aitavad kaasa palgatõusule. Seda kindlustunnet väljendab ehedalt USA börsidel pärast valimisi toimunud hüpe enneolematutesse kõrgustesse.

Värskendada tegevuskava

Eesti ja USA kaubavahetuskäive on viimastel aastatel vähenenud, kui 2011 oli see ligi 900 mln eurot, siis aastaks 2016 on see langenud ca 500 mln euroni. USA oli 2016. aastal Eestile tähtsuselt kolmeteistkümnes kaubanduspartner (osakaal 2%), ekspordipartnerite seas kümnendal kohal (-12% vrd 2015. a) ja impordipartnerite seas 16. kohal (+9% vrd 2015. a).

Riigil on koostöös Eesti ettevõtetega otstarbekas üle vaadata senised ja töötada välja uued tegevused ja võimalikud toetusmehhanismid, mis võiksid 320miljonilise tarbijaga jõuka USA turu potentsiaali Eesti ettevõtluse jaoks atraktiivsemaks muuta.

USA turg on suur, konkurentsitihe ja võib kogu informatsiooniküllusele vaatamata tunduda kauge ja kättesaamatu. Eesti ei ole USAst vaadates enam kauge ja tundmatu väikeriik, millest keegi midagi ei tea. Eesti tegemisi jälgitakse ja meie vastu tuntakse huvi rohkem kui meie suurus võiks eeldada. Positiivse kuvandi kujunemisele on kaasa aidanud viimaste aastate edulood - Eesti kui tegus, edumeelne ja innovaatiline riik, mille ettevõtted on USA turul edukalt rakendanud uudseid teenuseid. Siinjuures ei ole tähelepanuta jäänud mitmed edukad innovatiivsed idufirmad. Hea näide on Eesti robotifirma Starship Technologies, mis sai hiljuti loa autonoomsete pakirobotite pilootprogrammi korraldamiseks USA pealinnas Washingtonis ja California osariigis Redwood Citys.

Eesti eksportiva majanduse suurima kasvupotentsiaaliga on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja -teenused. Sellesse võrrandisse sobib asjaolu, et USAs on teenuste turg endiselt üks kiiremini arenevaid. Lisaks on mastaapide tõttu USA turg suuresti nišitoodete turg. Tootmismahud või odavam hind on kaotamas oma relevantsust. Läbilöömiseks peab toode või teenus teistest samalaadsetest eristuma. Võidab nutikaim lahendus. See tähendab, et ka kõige väiksematel ettevõtetel on võimalus edukalt jõuda suure auditooriumini, kuid selle nimel tuleb targalt tegutseda. Nii nagu näiteks tõestas hiljuti Viljandis asuv pakiautomaatide tootja Cleveron AS, mis on tänaseks tarninud maailma suurimale jaekaubamajale Walmart mitmeid pakiautomaate.

Edukas kaitsetööstus

Eraldi eduloona võiks välja tuua just viimastel aastatel USAs eduka tegutsemisega silma paistnud Eesti kaitsetööstussektori. Mitmed ettevõtted, näiteks MILREM, Defendec ja Skeleton Technologies, on teinud sihikindlat tööd võimaluste loomiseks USAs. On enam kui loomulik, et kahe riigi suhete olulisima valdkonna, julgeoleku- ja kaitsekoostöö kõrval, arenevad ka kaitsetööstussuhted. Võimalused tuleb lihtsalt üles leida, ja neid on rohkesti.

USAl on maailmas konkurentsitult suurim kaitse-eelarve (umbes 600 mlrd dollarit aastas), mis tähendab mahukaid valitsuse tellimusi. Loomulikult on (väikestel) välisfirmadel keeruline saada otse USA valitsusega sõjatööstuse hankelepinguid, alustama peab koostööst USA enda ettevõtetega. Vähemtähtis pole võimalus leida USAs koostööpartnereid oma tehnoloogiate ja toodete edasiarendamiseks. Kõige kaugemale on ilmselt jõudnud küberkaitselahendusi ja kommunikatsioonisüsteeme tootev Cybernetica, kes on osalenud teadus- ja arendustöödega mitmes tuntud Pentagoni rakendusuuringute ameti (DARPA) programmis, ning blockchain-tehnoloogiat arendav küberkaitsefirma Guardtime, kes läbi oma USA-sse asutatud tütarettevõtte teeb koostööd USA kaitsetööstushiiglastega. Mida on Eesti ettevõtetel USA sugusele hiiule kaitsetööstuse vallas pakkuda? Ennekõike spetsiifilist oskusteavet ning unikaalseid oskusi. Sellistes valdkondades nagu küberkaitse või robootika ei ole suurus oluline, loevad ideed ja nutikad lahendused.

Tulevikku vaatavalt võiks eeskujuks võtta Eesti suurima kaubanduspartneri Rootsi, kellel on USAs ligi 1200 Rootsiga seotud ettevõtet (2015 seisuga) või Soome, mis läbi kaubandusesinduse Finpro järk-järgult oma riikliku kohalolekut USAs suurendab.

USA turust huvitatud ettevõtjal tasub nõu pidada mõne juba USAs tegutseva Eesti ettevõttega. Erialaliitudelt ja teistelt Eesti ettevõtlusorganisatsioonidelt saab abi nii alles ekspordile mõtlev kui juba välisturgudel tegutsev ettevõtja.

Jaga lugu:
Hetkel kuum