Kahjuks raha panigi rattad käima

Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks, et planeeringutest huvitatud – näiteks ettevõtjad – saavad edaspidi planeeringute koostamise ning keskkonnamõju hindamise eest ise maksta. Ehk teha ära riigi tööd ettevõtluse soodustamisel ja selleks tingimuste loomisel.

Tartu lähedale plaanitud miljard eurot maksva tselluloositehase Est-For jaoks ehk üksikjuhtumi põhjal muudetud seadus võib lüüa aga valusalt ka sellest kasu saavaid ettevõtteid endid, sest need peavad olema valmis kaitsema oma mainet kahtlustustest, kas raha eest ikka ei saadud soodsaid otsuseid. Eriti nimetatud juhul, sest käsulauad seaduse muutmiseks tulid „hea tahte korras“ valitsusele tööstuse plaanijailt.

Sellised kahtlustused aga pole õhust võetud, sest elu näitab, et uuringut rahastanut (mitte tellijat) ootab ees talle kasulik resultaat (funding bias) või siis vaikitakse ebasoodsad tulemused maha (publication bias). Seda sõltumata valdkonnast – ravimi-, alkoholi-, toidutööstus jne. Kelle raha, selle muusika mängib. Uuringuid rahastavad ettevõtted ja organisatsioonid neid seoseid mõistagi tõrjuvad.

Bürokraatia jääb

Seadusemuudatust kiitvas kõnes parlamendi ees viitas Meelis Mälberg (Reformierakond), kes isegi paberitööstuse omanik, et bürokraatia ei tohiks investeeringuid takistada ja planeerimine võiks saada teoks nobedalt. Nõus. Ent bürokraatiat uus lahendus ju ei leevenda, sest senist pidurit maha ei võeta. Pigem võib võimalike vaidluste ja nende klaarimisega raiskamist juurdegi tulla.

Hoogu on vaja, kuid mitte iga hinnaga. Kui ettevõtmist on vaja, vajab see erapooletut hinnangut ja menetlemist. Sellele on juhtinud tähelepanu riigikontrollgi - kui kohalik võim on andnud planeeringute koostamise eestvedamise planeeringust huvitatud isikutele, kasutasid arendajad seda tihti iseenda heaks ja avaliku huvi kahjuks ära.