Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võta üks ja viska teist
KaardimoorFoto: Andras Kralla
Kuigi praegu võib tunduda, et vastselt IRLi juhiks saanud Helir-Valdor Seedril on ajalooline võimalus kas praegune võimuliit säilitada või uue loomine käivitada, on see petlik.
Ka ettevõtjate esivaenlaseks kujunenud rahandusminister Sven Sesteri laibast poleks eriti palju kasu – see ei lahendaks mitte ühtegi IRLi ega praeguse valitsuse probleemi, ammugi siis mõnda Eesti elu päristise parandamise küsimust. IRL võib saavutada küll ajutist edu Keskerakonna juhitava valitsuse uppilöömisega ja paremkoalitsiooni moodustamise algatamisega, aga tulevases – hiljemalt järgmiste valimiste järel sündiva – Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuses neid tõenäoliselt vaja ei ole.
Küsimus ei ole selles, kas IRL suudab end uuesti leida – ega isegi mitte niivõrd selles, missuguse ajahambale vastupidavama kuju võtab Eesti poliitika paremkonservatiivne nurk – vaid kahjuks ja ainult külmas matemaatikas: kes kellega suudab valitsuse kokku panna. Eesti erakondadel ei ole enam ammugi mitte mingisugust maailmavaadet. Neid kannustab soov püsida võimul või saada võimule.
Sedasama, mida pidevalt ette heidetakse pisematele parteidele, ei märgata enam kahjuks sageli suurte puhul. Kas eelmine, Reformierakonna juhitav valitsus lähtus oma tegevuses millestki, mida võiks maailmavaateks? No ega ei, eks ole. Keskerakonna rahajagamishullusele võib ju vasakvaate juurde mõelda, aga vaadates peaministri mõttetühja nägu ja teiste Keskerakonna ministrite sisutuid esitusi, on raske märgata mõnd muud ühendavat ideed peale pelga võimutahte. Võta üks ja viska teist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.