Puudekallistamine toob raha sisse

Prantsuse kuningas Louis XV on end ajalukku kirjutanud kuulsa tsitaadiga "Apres moi, le déluge" – pärast mind tulgu veeuputus. On ka teada, kui kurvalt ja traagiliselt lõpetas seejärel giljotiinil tema poeg Louis XVI ja kogu suursugune Prantsuse monarhia.

Investeerimishuviliste lemmiku Raivo Heina hinnangul ei peaks üks õige investor liialt pead murdma “silmakirjatsemisega” näiteks alkoholifirmasse investeerimise moraalsusest, kui ikka tootlus on hea, kuna napsu võtavad vahel ju kõik. Sama lugu on teiste patuaktsiatega – tubaka-, alkoholi-, kasiino- ja relvatööstuse ja muud ühiskonnale mitte just lisaväärtust loovad “investeerimisrelvad”.

Hein unustas paraku ära, et on palju investoreid, kes ei joo alkoholi ega käi kasiinos ja kes on huvitatud endale ja oma lastele puhtasse elukeskkonda panustamisest. Nagu näiteks peagi otsustajateks saamas millenniumi-põlvkonna esindajad, kellele juba praegu turundajad kõike tervislikku ja taaskasutatavalt pakitud rohe-mahe-ökondust väga edukalt maha müüvad, kuna nende väärtussüsteemis on esikohal keskkonnast hoolimine ja tervislikud eluviisid.

Eesti ühiskonnas nimetatakse seda generatsiooni või ka üldse tulevikku vaatavaid kodanikke sageli halvustavalt puudekallistajateks või rohelisteks helvesteks. Seda suhtumist näitab selgelt ka meie enda meelest innovaatilise ja uhkelt puhast loodust brändiva riigi piinlik viimane koht Euroopa riikide seas globaalses rohemajanduse indeksis.

Kahtlemata on igale investorile meeltmööda näha oma investeerimisportfelli kasvamas, kuid sageli kipub meelest minema, et investeerimist võib näha ka natuke laiemalt kui ainult iseenda mammona kasvatamist ükskõik mis hinnaga. Mammonat saab kasvatada ka vastutustundlikumalt ja lisaväärtust luues.

Eelmise aasta lõpus toimus Amsterdamis Global Impact Investing Network Investor Forum, kus 800 delegaadi seas 50 riigist astusid ka üles kahe maailma kõige suurema pensioni fondi esindajad – PGGM Madalmaades ja TIAA Ameerikas – ning Prantsuse kindlustussektori hiiglane AXA. Rockefelleri Fondatsiooni poolt esmakordselt kasutusele võetud termin “impact investing”, mida eesti keeles annaks võib-olla kõige paremini edasi vastutustundlik investeerimine ja mõjuinvesteerimine või siis filosoofilisemalt maailmaparanduslikult mõjutav investeerimine, on investeerimine ettevõtetesse, fondidesse ja organisatsioonidesse, kelle eesmärk kasumi kõrval on ka positiivne sotsiaalne või keskkonna mõju.

Viimaste andmete järgi on mõjukapitalis globaalselt 77,4 miljardi USA dollari väärtuses investeeringuid. Tänu investorite nõudlusele on maailma suurim varahaldusettevõte BlackRock, globaalne pangandusgigant Goldman Sachs ning mitmed teised Ameerika juhtivad private equity ettevõtted lisanud lausa mõjuinvesteeringute osakonnad ja käivitanud mõjuinvesteeringute fonde. Uuring, mis analüüsis 62 mõjuinvestori kapitali kasvu 2013. aastast 2015. aastani, näitas tõusu 25,4 miljardilt 35,5 miljardile.

Mõjuinvesteeringute ampluaa on väga lai – jätkusuutlik põllumajandus, rohetehnoloogiad, CO2 vähendamine, taastuvenergia, biotehnoloogiad, mikrofinants, looduskaitse, tervishoid, haridus, kliimamuutuste mõjude vähendamine, biodiislikütused jm.

Selge on, et see nimekiri ettevõtteid ei tegele mõjuinvesteerimisega selleks, et vaid puudekallistajate maailmaparanduslikku aadet teenida, vaid kuna need investeeringud pakuvad ka reaalseid võimalusi investoritele kasumit teenida.

JP Morgani ja GIINi uuring näitab, et 90% mõjuinvestoritest olid rahul nii mõjuga kui ka investeeringute finantstasuvusega, mõnel juhul finantstulemused isegi ületasid investorite ootusi.  Kõikidele investoritele, kes mingil põhjusel arvavad, et vastutustundlik mõjuinvesteerimine ei saa olla tulus või isegi tulusam kui teised investeeringud, tasub süveneda numbritesse. 

Investeerimis-konsultatsioonibüroo Cambridge Associate ja mõjuinvesteerimist tutvustava ühingu GIIN tehtud uuring näitab, et näiteks seitse mõjuinvesteerimise fondi, mis alustasid aastatel 1998–2001 ja on praeguseks realiseerunud, teenisid keskmiselt 15,6% versus 5,5% tavafondide tootlus ja üheksa mõjuinvesteeringute fondi aastatest 2002–2004 teenisid 7,6 versus 7,7%. Alates 2005. aastast alustatud fondidel ei ole veel lõplikke tulemusi.

Samuti tõi uuring välja, et väiksemad fondid (vähem kui 100 miljonit USA dollarit) tõid investorile 9,5% tootluse võrreldes samaväärse mitte-mõjuinvesteeringu fondi 4,5% tootlusega. Samuti teenisid näiteks kasvavate turgude mõjuinvesteeringute fondid 9,1% (Aafrika isegi 9,7%) võrreldes tavafondide 4,8% tootlusega.

Hea eeskujuna on erasektori sellised suured esindajad nagu Saksa Deutsche Bank Pariisi kliimakõnelustel võetud eesmärkide saavutamiseks lõpetanud kivisöe- ja põlevkiviprojektidele ja -jaamadele finantseeringute andmise. Eesti riik seevastu maksab aastal 2017 (sic!) piinlikult peale üle-üleeilsele loodust ja elanike tervist laastavale põlevkivi tootmisele ning kohtleb oma metsi nagu põldu, millelt on vaja võimalikult kiiresti puidukasum välja raiuda.

Selle valguses on huvitav märkida üht trendi mõjuinvesteerimise valdkonnas – conservation investing ehk looduskaitseinvesteeringud. Looduskaitsinvesteeringute eesmärk on loodusresurssidesse ja ökosüsteemidesse positiivse mõju tekitamine ja nende pidev kaitsmine, säilitades samal ajal kapitali või teenides sellelt ka kasumit. Looduskaitsemõju peab olema investeerimise eesmärk, mitte pelgalt “lisaväärtus” finantskasumi teenimisel. Peamiselt kuuluvad looduskaitseinvesteeringute alla jätkusuutliku toidu tootmine (samuti metsandus, põllumajandus, kalandus jt), elukoha kaitse (ökosüsteemide kaitse jt) ning vee kvaliteedi ja kvantiteedi kaitse (vesikonna kaitse jt). Aastatel 2009–2013 jõudis 23 miljardit USA dollarit investeeringuid nendesse valdkondadesse. JP Morgani tehtud uuring looduskaitsesse investeerinud erainvestorite seas kinnitas investorite veendumust, et tegu on stabiilse ja atraktiivse investeeringuga. Uuringu järgi ootavad investorid keskmiselt 5% ja 9% tootlust ja riskantsematesse sektoritesse kapitali paigutanud investorid 15–20% tootlust.

Eesti ei ole Euroopa rikkamate riikide hulgas, kuid kas ainult majandulik kasum oma looduse ja inimeste tervise arvel meid sinna kunagi ka viib? Iga investor, nii suur kui väike, saab mõelda lisaks kasumile, kuidas tema investeeringud mõjutavad teda ümbritsevat ühiskonda ja planeeti ja kas ta panustab, et see oleks paik, kus tema ja tema lapsed tahavad elada.

On ka tõsi, et Eestis ei pakuta praegu mugavat juurdepääsu just eriliselt suurele valikule mõju- ja vastutustundlikele investeerimisvõimalustele, aga kuni ei muutu mõttemudel ja võime näha asju natuke avaramalt kui ainult kasvavad numbrid iseenda investeeringute tulbas, ei ole loota ka mingit muutust.

Esimene asi, mida iga investor saab teha, on uurida ettevõtte corporate social responsibility't (CSR) ehk sotsiaalse vastutuse programmi.  Teine on vaadata sama hästi või paremini tootvaid investeerimisalternatiive vastukaaluks tervist, ühiskonda ja keskkonda laastavatele aktsiatele.

Kui investor soovib elada turvalises ühiskonnas, kus alkoholi kuritarvitanud roolijoodik tema venda surnuks ei sõida, siis võib-olla tasuks mõelda, enne kui kange alkoholi aktsiaid kokku kuhjata. Või kui investor eelistab hingata saastevaba õhku ja nautida puhast loodust ja hoolib iseenda ja oma laste tervisest, siis aastal 2017 nafta ja teised fossiilkütused võib-olla ei ole kõige parem investeering ning äkki tasuks mõelda taastuva energia peale, mis juba ka kasumlikkuse poolest selgelt eelist annab.

Nõudlust mõju- ja vastutustundlike investeeringute järgi tekitab iga investor, niisamuti nagu igal tarbijal on oma valikuga võimalus otsustada, kellele ta oma raha annab. Kindlasti aitaks Eesti investorite natuke suurem vastutustundlikkus ja avaram pilk, et ka Eestis oleks investeerimisvõimaluste valik mitmekülgsem, ja kahtlemata oleks lootus meie ilusa loodusega väikesel Põhjamaa riigil ka globaalses rohemajanduse indeksis praegusest piinlikust tagareast ettepoole liikuda.

Võib-olla oleks ka Eesti investoritel aeg Louis XV “Pärast meid tulgu või veeuputus” kummardamise asemel hakata mõtlema palju intelligentsema ja inspireerivama Abraham Lincolni deviisi peale: “Parim viis tulevikku ennustada on seda luua.”

Autor: Triin Teramäe