Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõpp liberaalsusele andmetöötluses

    Nortali suurandmete ja masinõppe valdkonna juht Lauri IlisonFoto: Nortal

    Kui avalikest registritest veebis tuleb välja hulgaliselt delikaatseid isikuandmeid, on selge, et asutuse andmehügieeniga pole asjad korras, kirjutavad Nortali suurandmete ja masinõppe valdkonna juht Lauri Ilison (pildil) ning jurist Risto Hübner.

    Andmed on tänapäeva must kuld ja digiajastu valuuta. Möödunud nädalavahetusel toimus Tallinnas Balti riikide võimasaim häkaton Baltic Open & Big Data 2017, mille käigus lõi meeskond PSII tehnilise lahenduse, mis aitab avalikest registritest isikuandmeid skaneerida ja tuvastada.
    Analüüsides avalikke dokumendiregistreid, mille hulgas töötati läbi enam kui 10 000 dokumenti, hakkasid välja tulema nii tavalised isikuandmed, näiteks inimese nimi, isikukood jne, kui ka delikaatsed isikuandmed. Leitud andmete tundlikkuse tõttu prototüüp suleti ja ühendust võeti andmekaitse inspektsiooniga. Koostöös püütakse olukorda kaardistada ja lahendada.
    Projekt PSII ei ole erand. See pigem näitab probleemi mastaapsust – sarnaseid näiteid leiab palju nii era- kui ka avalikust sektorist. Mõelge oma ettevõtte või asutuse peale. Kas teate täpselt, mitmes Exceli tabelis asuvad teie klientide andmed? Kus need Exceli tabelid asuvad? Kas vaid selleks ettenähtud kohas infosüsteemides ja arvutite kõvaketastel või on neid ka salvestatud mõnda failijagamise keskkonda, nagu Dropbox, Goolge Drive või mõnda avalikku e-posti teenusesse?
    Üks päev vähem kui aasta pärast läheb käiku uus üle­euroopaline andmekaitse regulatsioon, mis puudutab kõiki ettevõtteid ja asutusi. Praegu on paslik küsida, kas me oleme selleks valmis.
    Probleem arvatust suurem
    Üks suuremaid murekohti pole mitte tehniline lahendus, vaid just teadlikkuse puudumine – probleemi ulatusest ei ole lihtsalt ülevaadet. Ettevõtteid ja asutusi nõustades näeme sageli, et tulemused üllatavad ka seal andmekaitsega tegelevaid inimesi.
    Esimene etapp ongi olukorra kaardistamine ja teadlikkuse suurendamine. Eesmärk ei ole kraane kinni keerata. Eesmärk on teha analüüsile toetudes korrektuurid infosüsteemides, protsessides ning kehtestada asutuse andmehügieen. Ei saa kaduda ülevaade, kus andmed asuvad ja kuidas neid töödeldakse. Iga töötaja peab arvestama, et andmehulk, mida ta käsitleb, võib sisaldada isikuandmeid.
    Aastaga tuleb koolitada suurel arvul andmekaitsespetsialiste ja tegeleda mahuka teavitusega. Justiitsministeeriumi andmetel on Eestis 2829 valitsussektori asutust, kellele on andmekaitseametniku kaasamine edaspidi kohustuslik.
    Valmistuda tuleb andmete ülekantavuseks, teha infosüsteemides mõjuhinnanguid ning olla valmis andmete kaitse ja privaatsuse põhimõtteid järgima. Aasta möödudes tuleb vastavust üldmääruse nõuetele näidata.
    Senine suhteliselt liberaalne andmetöötluspraktika tuleb üle vaadata ja korrastada. Samas annab see võimaluse muuta ettevõtteid konkurentsivõimelisemaks.
    Autor: Lauri Ilison Risto Hübner
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tarmo Ulla: põnts vanemate rahakotile, pidur tuleviku Eestile
Vajame häid ideid, et ajutine lisasurve vanemate rahakotile ei kanduks edasi laste unistustele ega kitsendaks nende tulevikuvalikuid, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Vajame häid ideid, et ajutine lisasurve vanemate rahakotile ei kanduks edasi laste unistustele ega kitsendaks nende tulevikuvalikuid, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Trükitööstuse analüüs: pakenditootjad kriisidest puutumata, teised otsivad uusi võimalusi
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.
Trükikodade müügitulu taastus mullu küll osaliselt koroonakriisist, kuid jäi siiski aastate 2017–2018 tasemele. Pakenditootjate müügitulu kasvab seevastu pidevalt ega ole kriisidest seni suuremalt pihta saanud, kirjutas ülevaates Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu arendusnõunik Kati Rostfeldt.

Olulisemad lood

Rail Balticu ja neljarajaliste maanteede jaoks on vaja massiliselt uusi karjääre
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.
Rohkem kui 10 miljonit kuupmeetrit ehitusmaavarasid läheb lähiaastatel vaja rohkem kui praegu, kruusa, liiva ja paekivi aga napib.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.