Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Üks on loll ja teine idioot
Rivo SarapikFoto: Andras Kralla
Küll on endisel rahaministril Jürgen Ligil ja kapo juhil Arnold Sinisalul raske elu – esimese meelehärmiks juhib riigi rahandust idioot, teist tülitavad tööle kandideerivad lollid, kirjutab toimetaja Rivo Sarapuu.
Kui esimene avaldus on tuntum, siis
teine kõlas eelmisel nädalal Pärnu juhtimiskonverentsil. See kajas nii naeruna kui hiljem lavalt sõnavõttudes. Vaat kus, lollid ronivad tööle. Tundsin end saalis kummaliselt ja ka varem Ligi avaldust lugedes. Ühelt poolt sellepärast, et tõlgid aitasid meie arutlemiskultuuri vahendada ka väliskülalistele, teisalt seetõttu, mis konverentsil varem oli toimunud.
Kahe päeva jooksul astusid nimelt Pärnus viiesaja Eesti helge pea eest lavalt läbi tipud ja edukad siit- ning sealtpoolt piiri, kelle
kogemusest ja läbilöögilugudest kõlas koorina – kaugele jõudmiseks läheb tarvis mitmekesisust. See tähendab erinevaid inimesi, eri seksuaalset sättumust, menüüvalikuid, päritolu, arusaamu, seisukohti kui ka maailmavaateid. Ühesõnaga sallivust. Ainult nii saab luua midagi, mis läheb korda suuremale hulgale.
Erinevus ei tee lolliks
Erinevused ei muuda inimest ei lolliks, idioodiks, lumehelbekeseks või kellekski, keda represseerida sõnades või tegudes. Kui keegi nii arvab, siis kõneleb see ilmselt rohkem sellise arvamuse kujundajast, kes peab enda paremas valguses näitamiseks teisi alandama.
Teistpidi võiks neid väljaütlemisi vaadelda naljana ja kaasa muheleda, kuid seda on keeruline teha, sest nii kõnelevad inimesed, kelle päralt on lava ning keda töö tõttu peetakse eeskujuks. Mis eeskuju see annab? Et kui minuga nõus ei ole, siis võib kohe sildid külge ja mutta tampida? Mis arutelu see selline on ja kuhu see viib?
Saati võib pendel ka pöörduda – ja siis võivad varem teisele sildi otsaette kleepija mõtted, teod või ideed muutuda naeruväärseks, lolliks või idiootlikuks. Sellise vastase omaks, kes on lindprii ja tuleb lömastada. Teisiti mõelda ei tohi. Jah, kättemaks oleks küll magus, kuid täiesti tarbetu aja- ja energia raiskamine surnud ringis.
Nii oskamegi öelda, aga ei oska kuulata,
kirjeldas eestlaste suhtlemisoskust parim juhi konkursi finalist ja Eften Capitali juht Viljar Arakas. Kuuldut mõttega kuulata aga ei oska. Samal ajal kadestame näiteks Rootsi ühiskonnakorraldust ja majandust, kuigi naeruvääristame sealset arutlemiskultuuri, mis eeldab eri arvamustega arvestamist.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.