Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ka sinuga võib juhtuda
Lauri RohtojaFoto: Erakogu
Ennetav tegevus ehk tööohutusse panustamine on kordades odavam kui tegevusetusega kaasnevate tagajärgedega tegeleda, kirjutab EVR Cargo juhatuse liige Lauri Rohtoja.
Eelmine aasta oli tööõnnetuste kontekstis suurte kaotuste aasta. Eesti kaotas mitme töötaja elu. Ettevõtted kaotasid tööõnnetuste tõttu üle miljoni töötunni. Töötulemused kannatasid töötajate töövõimetuselehel viibimise tõttu. Nende inimeste pered kaotasid sissetulekus ja elukvaliteedis. Ettevõtete kliendid ja partnerid kaotasid teenuste kvaliteedis. Ettevõtjad kaotasid, sest pidid tegema lisakulutusi töö ümberorganiseerimise tõttu. Tööandjate maine sai kannatada. Riigil kulus miljoneid, et tööõnnetustes kannatada saanud inimestele nende kahjud hüvitada.
Ettevõtjatena ei saa me pidada tööohutusse investeerimist lisakuluks. See ei ole koht, mille arvel kulusid optimeerida ja suunata see raha mujale. Selline mõtlemisviis on lühinägelik ega taga meile pikas perspektiivis ühtegi konkurentsieelist. Tulevikus on juba palju rohkem kaotada kui need summad, mis kuluvad praegu tööohutusvahenditeks.
Ettevõttes, kus ma töötan, juhtus eelmisel aastal kaks rasket tööõnnetust. Õnneks on nüüd töötajad tervedja saavad töötamist jätkata. Me kaotasime õnnetuste tagajärjel 134 tööpäeva. Õnnetuse põhjus oli võimalus teha detailide tõsteoperatsioone ettenähtud tehnoloogiast erinevalt. Meie ettevõttena oleksime pidanud välistama võimaluse teha operatsioone erinevalt kui ettenähtud tehnoloogia, kuid ka töötajatel on kohustus tehnoloogiatest kinni pidada.
Õpime kogemusest
Nüüd aga oskame töökeskkonda töötajatele veelgi turvalisemaks teha, oskame tööõnnetusi paremini vältida. Oleme rikkamad selle teadmise võrra, et tööohutusse panustamist ei saa pidada kuluks ja kaotuseks. Vastupidi, turvalise töökeskkonna tagamine on hoopis investeering sellesse, et viia miinimumini võimalikud kaotused tulevikus. Iga ohutusse investeeritud euro on säästnud tervelt elatud aastaid ja elusid.
Kindlasti sõltub palju ka töötajate endi suhtumisest töö turvalisusesse. Kui tööandja on tööohutussüsteemid loonud ja isikukaitsevahendid soetanud, on töötaja see, kes neid süsteeme lõpuks rakendab ja vahendeid kasutab. Tõsi on ka see, et eelkõige on tööandja ülesanne tegeleda järjepidevalt oma organisatsioonis väärtuste ja hoiakute loomisega ning kehtestada käitumisnormid.
Tööohutusse panustamisele ei ole alternatiivi. Suhtumine, et ehk minuga ei juhtu, ei ole aktsepteeritav. Järjest rohkem uusi tööturule sisenejaid soovib töötada ettevõtetes, kes hoolivad oma meeskonnast lisaks sõnadele ka oma tegudes. Me ei suuda ühe päevaga muuta oma ettevõtte töökeskkonda täiesti ohutuks, kuid me saame luua plaani, kuidas sellele eesmärgile lähemale jõuda.
Ennetav tegevus on kordades odavam kui tegevusetusega kaasnevate tagajärgedega tegeleda. Samuti ei tasu alahinnata iseenda ega teiste kogemusi, ka kaotusi. Kõigest tuleb ja saab õppida ning võita tulevikus ohutu töökeskkonna kaudu rohkem.
Lugu ilmus esmakordselt tööinspektsiooni infokirjas Tööelu (toim).
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.