Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laastu-Antsust rohelise hämani

    Mart ErikFoto: Väinu Rozental

    Eesti metsatööstus veab meie oma majandust, mitte ei toida väljamaa kontserne, kirjutab metsaettevõtja Mart Erik.

    See oli aasta 1968 suvevaheajal. Saime koos koolivend Silma Urmasega peenikese jobi Suure-Jaani Metsamajandi laiatarbetsehhis. Varustasime katuselaastu tootmise üksust kuusepakuga. Töö seisnes selles, et igal hommikul rakendasime vankri ette hobuse nimega Liberaal ning seejärel valisime pikatüve järkamise estakaadilt sobivad kuusepropsid, mille me parajateks juppideks saagisime. Saadud pakud viisime lõikuspingi juurde, kus need siis laastuks lõigati.
    Laastu-Ants oli rikas mees
    Laastulõikust korraldas isiklikult Laastu-Ants, kelle nimi oli tegelikult Hans Ehrenpreis (tõlkes auhind). Lageda taeva all seisev pink oli tema enese konstrueeritud ja ehitatud. Hiigelsuur hooratas liigutas höövlitera, mis edasi-tagasi liikus ning mõnusa sahinaga pakust vaigulõhnalisi laaste välja lõikas. Laast sorteeriti, pandi pakki ja ladustati riitadesse, kust neid oli siis lihtne ostjatele välja anda. Mõnikord saime ise ka seda veel eriti tasuvat tööd teha, siis kui laastusorteerijad-naised miskil põhjusel töölt ära olid.
    Tsehhi meister, Paelama külast pärit Aasma Eku teadis rääkida, et Vastemõisa Laastu-Ants oln’d Eesti ajal rikas mees. Käin’d valgete kinnastega Viljandi kõrtsides ja seal olla meest ette ja taha kummardatud. Siis kui meie Urmasega tema alluvad olime, elas ta metsamajandi katlamajas. Nii umbes kella kolme paiku iga päev peale lõunat tegi ta endal püksid märjaks. Aga sellest polnud midagi, kui tuul oli õigest suunast.
    Siberisse ei saadetud teda ilmselt seetõttu, et ta kõik oma vara maha oli laristanud ja mitmekümne aasta kestel ehitatud ilmatu suurt maja ta õieti katuse alla ei saanudki. Meile Urmasega rääkis Ants pea iga päev, et vaat kus vanasti Eesti ajal – talumehed seisid juba varahommikul regede ja vankritega tema ukse taga järjekorras. Ja küllap see nii oligi!
    Mis siis viiekümne aasta jooksul muutunud on?
    Statistikaameti ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu andmetel toodeti meil saematerjali 2016.aastal 2 183 000 tm. Samal aastal imporditi töötlemata okaspuu saematerjali (loe: laudu ja prusse) lisaks veel 890 000 tm. Eksporditi kõigest 396 000 tm. Pisut aeglane Eurostat annab meile 2015. aasta puidust kokkupandavate majade ekspordi mahuks 286 miljonit eurot. Lähimateks konkurentideks on Saksamaa ja Leedu, vastavalt 130 ja 118 miljoniga.
    Meie oma statistikaamet näitab 2016. aastal vastava näitaja suurenemist 9% võrreldes varasema aastaga. Selle sektori ligikaudu 140 ettevõtet annab tööd 2800 inimestele. Tänu nendele saab veel tööd suur hulk inimesi, alates arhitektidest kuni ehitajateni välja. Eesti oma vajadused on kuhjaga kaetud. Lõpptulemus on see, et on koht, kus raamatuid lugeda ja kunsti seinale üles riputada.
    Aga kõige aluseks on mets, mida on järjekindlalt kasvatatud ning majandatud ja nüüd oleme saavutanud oma puidutööstusega sellise taseme, et vastupidiselt laialt levinud eksiarvamusele Skandinaavia kontsernide toitmisest veab see just meie oma majandust. Jutud ümarpuidu massilisest väljaveost on õiged ainult selle osa kohta, mis puudutab selle väheväärtuslikku osa, mida me ise kasutada ei saa või ei taha. Aga selle nimel töötatakse tõsiselt.
     
    Teadlik hämaajamine
     
    Eelmises Maalehe Metsalehes kirjutab lugupeetud emeriitprofessor Toomas Frey süüdimatult, justkui ekspordiks Riigimetsa Majandamise Keskus igal aastal kolm miljonit tm ümarpalki naaberriigi metsatööstuse tarbeks. Vastupidi, meie ülapool toodud miljonile tihumeetrile läheneva mahuga saematerjali ost aastas on naabermaade tagasihoidlikuks panus hoopis meie majandusse, sest see puit väärindakse just meil edasi. Jah tõesti, ka palki toodi ja müüdi – vastavalt 124 000 ja 261 000 tihumeetrit.
    Riigikogu keskkonnakomisjon tegi ettepaneku koguni üldse stepsel seinast välja tõmmata juhul kui 10 miljonit tihumeetrit raiet aastas täis saab. Otsus tehti tõenäoliselt aru saamata, kui palju Eestis puidu aastane juurdekasv on – ning et näiteks erametsadesse on kogunenud ligi 30 miljoni tihumeetrit halli lepikut (aastaraamat „Mets 2014“), millest suurem osa süsihappegaasina lähima paarikümne aasta jooksul õhku haihtub, kui midagi ette ei võeta.
    Kardan, et sel stepsli lool polegi tegemist demagoogiaga, sest see eeldab teadlikku häma. Rohelist värvi hääli pole nii palju, et sellega võiks ühe partei reanimeerida, teist toita ning kolmas saaks veel Tallinna ka üle võtta. Biitlite „Kollases allveelaevas“ (1968) oli ka üks tegelane, kes ringi hüples ja kõike, mis ette juhtus nahka pani. Asi lõppes sellega, et juhtumisi sattus talle ette oma saba ning ta neelas alla iseendagi. Muide, 10 miljonit tihumeetrit metsaraiet annab parlamendile jagamiseks lõppkokkuvõttes ligikaudu 700 miljonit maksutulu. Aga see on pikem jutt. Kui väga ka ei tahaks, Laastu-Antsu aega enam tagasi ei saa, kuigi see oli omamoodi armas ja romantiline. Oleme abielus aifõunidega ja kraanist tuleb sooja vett. Isegi välipeldikus on nüüd lõhnakuusk ja puidust tehtud tualettpaber.
     

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Eesti Gaasi edu võti: pole vaja olla teistest kilomeeter ees, paarist sammust piisab
Suursaadik: Soome idapiiril avaldus Moskva ootuspärane jõhker künism
Pilt selgeks: staarinvestorid avaldavad, kas märgivad Infortari aktsiaid

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Tuul pöördus: Pärnumaa edukaim ettevõte valmistub tabeli lõppu vajuma Edetabelis 132 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

Portfellihaldus 20 aastat investeerimiskogemust

Olulisemad lood

Raadiosaated
Rahandusminister maksude asendamisest investeerimislaenuga: see pole võluvits
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Rahandusminister Mart Võrklaev ei toeta mõtet asendada maksud laenuga, investeerida see kõrgema tootlusega edasi ning suunata tekkinud tulu eelarve defitsiidi katmiseks.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Tarmo Ulla: leiutaks hoiupõrsa, mis alistab TikToki Kuidas võita noorte tähelepanu infouputuse ajastul?
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Finantsteadmised on kõige kesisemad 18–29aastaste hulgas. Me peaksime välja mõtlema, kuidas viia rahatarkus just selle vanuserühmani, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiaturg tõusis tänavuse aasta tippu
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
USA peamine aktsiaindeks S&P 500 tegi reedel uue tänavuse tipu, tõustes 0,59% 4594,63 punktini.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kas taastada või taganeda? Krüpto rasked valikud pärast FTXi langust
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Eesti kõige edukam firma lõikab kasu Infortari börsileminekust
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Omanikfirma ehk Infortari börsileminek avab Eesti Gaasile mõningaid uksi, sõnas tänavu edukaimaks ettevõtteks tunnistatud Eesti Gaasi juht Margus Kaasik.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Kliimakõneluste võõrustaja võib naftatootmist hoopis suurendada
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Araabia Ühendemiraadid, mis võõrustavad tänavust kliimakonverentsi, võivad lähiaastatel oluliselt suurendada naftatootmist, vahendab BBC.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Tuhanded CNG-autod said tänasest sõidukeelu
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
Tuhanded CNG-l ehk surugaasil vuravad autod ei tohi alates tänasest enam teedel sõita.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Auto|Piloot. Nelja erinevas kastmes Lamborghiniga Itaalia teedel – jää hüvasti, mootorite Heino Eller Eksklusiiv!
„Toon kohale, vormistan tollis ära ja toimetan Moskvasse.“ Eksperiment näitas, kui lihtne on sanktsioonidest mööda hiilida
Eesti apteegiäris käib suur näitemäng: firmavabrikud, sulavad miljonid ja näpuviga, mis ütleb rohkem kui tuhat sõna
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eesti Panga asepresident: hoius on arvestatav investeerimisvõimalus Probleemsete laenude maht hakkab ilmselt tõusma
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Hoiustamisest on saamas arvestatav investeerimisvõimalus, ütles Eesti Panga asepresident Veiko Tali ajalehe Delovõje Vedomosti konverentsil.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Raadiohitid: kõik, mida teada Infortari prospektist
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Infortar, Infortar ja majanduslangus – need on saateteemad, mis sel nädalal kuulajaid enim köitsid.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Rindeteated: Venemaa mineerib Dnepri idakalda sillapäid
Lahingud Ukrainas on koondunud Avdijivka alla ning mujal toimub rindejoone kindlustamine ja konsolideerimine.
Lahingud Ukrainas on koondunud Avdijivka alla ning mujal toimub rindejoone kindlustamine ja konsolideerimine.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.