Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikohus, päästa riik!
Indrek MäeFoto: Andras Kralla
Peagi riigikohtust tulev otsus, kas täiendav aktsiisitõus alates 1. juulist on põhiseaduspärane, võib riiki säästa valitsuse poliitika ohvriks langenud aktsiisilaekumise täiendavast vähenemisest, leiab börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.
Nimelt on õiguskantsler Ülle Madise palunud riigikohtul tunnistada tühiseks tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise punktid, millega tõstetakse alkoholiaktsiise. Õiguskantsleri hinnangul pole valitsuse praegune aktsiisipoliitika kooskõlas riigi varem välja käidud aktsiiside tõstmise plaaniga ning riivab ettevõtjate õiguspärase ootuse põhimõtet.
Riigikohus arutas õiguskantsleri palvet 8. mail ning peagi on oodata otsust, kas valitsuse lootuste kohaselt eelarvesse 58 lisamiljonit toov plaan on teostatav või mitte.
Aktsiisitõus tulu ei too
Riigikohus teeks õiguskantsleri palvet rahuldades riigile teene, sest aktsiisitõus loodetud tulu eelarvesse kindlasti ei tooks. Pigem vastupidi – juba praegu on rahandusministeeriumi andmetest näha, et näiteks veebruaris tasuti aktsiise 11 protsenti võrreldes varasema aastaga vähem. Seda juba leebe, 10protsendilise aktsiisitõusu korral.
Võib küll väita, et laekumine vähenes seetõttu, et inimesed varusid aktsiisikaupasid, kuid tegelikkuses suurenes piirikaubandus. Lisaks mõjutab piirikaubandus teisi Eesti jaoks olulisi eluvaldkondi, sest piiri tagant aktsiisikaupa ostev eestlane haarab sealt kaasa ka muid kaupu. Näiteks alkoholi järgi sõitev eestlane tangib ka tõenäoliselt Lätis, kus kütus on odavam, ning nii saavad lisaks alkoholitootjatele kahju ka Eesti kütusemüüjad. Sama kehtib ühelt või teiselt poolt piiri ostetavate toidukaupade suhtes.
Lahenduseks oleks aktsiiside märkimisväärne langetamine, sest kui riigi eesmärk on tulude kogumine, siis on teada-tuntud fakt, et mida suurem käive, seda rohkem kasu. Samuti saaksime konkurentsieelise Läti ees ning maksud reaalselt Eestis hoida.
Valitsus võib küll väita, et hoolitseb rahva tervise eest, kuid tegelikkuses on iga täiskasvanud inimene võimeline oma heaolu eest ka ise hoolt kandma ega vaja selleks riiki.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.