Artikkel
  • Jaga lugu:

    E-residentsus panga pilgu läbi

    Edward RebaneFoto: Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

    Kuna karmide nimedega regulatsioonid panevad pankadele hulga kohustusi, on Eesti pangad e-residentide suhtes ettevaatlikud, selgitab SEB panga väikeste ja keskmiste ettevõtete segmendi juht Edward Rebane.

    E-residentsuse eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse ja kultuuri arengut, luues võimaluse kasutada e-teenuseid Eesti digitaalse dokumendiga ka isikutel, kes ei ole Eesti residendid. Selle projekti ambitsioon on suur. Esialgne plaan oli saada 2025. aastaks 10 miljonit e-residenti. Kindlasti on tegemist ideega, mis väärib suurt tunnustust ning tõstab Eesti mainet e-riigina.
    Pangakonto Eesti pangas annab e-residentidele ja nende loodud ettevõtetele võimaluse kasutada ka teisi teenuseid ning seetõttu on pangad ühed esimesed kohad, kuhu e-residendid pöörduvad. Siiski on pangakonto avamine neile pikk ning vaevanõudev protsess.
    Eestist kaugel viibivate e-residentide soov on suhelda pangaga distantsilt ning avada endale või oma ettevõttele konto Eestit külastamata. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus on loonud selleks ka seadusliku aluse, kuid sätestanud ka tõsiseid tehnilisi nõudeid. Oluline on, et video teel kliendisuhte algatamisel peavad pangad tegema kontrolli ning kogu protsessi salvestama ja säilitama. See nõuab pankadelt täiendavaid arendusi ning sisaldab ka päris palju riske.
    Eksimus läheb kalliks maksma
    Nendele riskidele viitavad põhiliste regulatsioonide nimed, mis panganduse protseduure paika panevad – näiteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus ja „tunne oma klienti“ põhimõtted. Nende regulatsioonide tõttu on lihtsa e-residendi teekonnal Eestiga seotud ettevõtte omanikuks pangad esimesed asutused, kes põhjaliku kontrolli teevad. Nende kohustus on teada oma klientide tausta, tema huvisid ning konto avamise põhjust.
    Lisaks on pangad kohustatud koguma mitmesuguseid andmeid nii kliendisuhte loomisel kui ka hiljem kogu kliendisuhte jooksul. Pangad peavad kontrollima nii andmete õigsust kui ka tehinguid ning nende raha päritolu. Eksitused selles valdkonnas on viinud rahvusvahelisi panku viimastel aastatel ajaloo suurimate trahvide ja reputatsioonikahjudeni. Ning see on põhiline vastus küsimusele, miks Eesti pangad on e-residentide suhtes ettevaatlikud.
    SEB Panga jaoks on ülioluline, et e-residendid ning nende asutatud ettevõtted omaksid seost Eestiga. Sest lõppkokkuvõttes, selles seisnebki e-residentsuse mõte: luua lihtne võimalus inimeste/äride/üksikute projektide sidumiseks meie riigiga. Kuid e-residendid soovivad avada kontosid peamiselt ettevõtetele, mille omanikud või juhatuse liikmed on e-residendid. Kas see on just õige põhjus pangandusteenuse pakkumiseks?
    Pangana on meile oluline, et eraisikud ja ettevõtted, kellega loome kliendisuhte, loovad meie riigis väärtust. Selleks võib olla ettevõtete puhul näiteks Eestis asuv tootmisüksus, Eestis asuvad kliendid või lepingupartnerid. Ning sellisel juhul, kui e-residendi asutatud ettevõte plaanib tegutsema hakata Eesti turul ning seetõttu on olemas vajadus ka avada pangakonto pangas, ei tohiks kliendisuhte loomisel probleeme tekkida. Pangad ei ole olemuselt ettevõtlust või äriarendust pidurdavad asutused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Poliitmuda lendab mis kole, aga tegelikult pole katki midagi
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Uue haigla ja raudtee rahastamisest taganemise otsust hinnates tuleb eristada kaht mõõdet – poliitilist ja sisulist, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturud alustasid juulit tõusuga
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
USA peamised aktsiaindeksid alustasid uut kuud positiivses meeleolus, tõustes üle protsendi eilsest sulgumistasemest kõrgemale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohitid: kuidas taltsutada inflatsiooni
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Lõppeval nädalal avardasid kuulajate silmaringi raadiosaated inflatsioonist, investeerimisest, OÜtamisest ning turismi olukorrast Ungaris.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.