Elise Kerikmäe • 25. september 2017 • 2 min
Jaga lugu:

Hea tava heaga tööle ei hakka

Elise Kerikmäe
Elise Kerikmäe  Foto: Erakogu

Väikeettevõtjad, kes on poekettidest majanduslikult sõltuvad, on oma õiguste kaitsel võimetud, kirjutab kohtujurist Elise Kerikmäe.

Ebaausaaid kauplemistavasid tuleb ettevõtjatevahelistes suhetes ette eelkõige toiduainete tarneahelates. Ebaaus tava on näiteks jaemüüja poolt ebamääraste lepingutingimuste kohaldamine, mistõttu pole väikeettevõtjal kindlust, lepingute tagantjärele ühepoolne muutmine või piirkondlikud tarnepiirangud. Eba­ausate kauplemistavade kasuks töötab hirmufaktor – väikeettevõtjad ei julge oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, sest kardavad ilma jääda lepingupartnerist ning võimalusest oma tooteid turustada.

ELi liikmesriikides on loodud vabatahtlikud ühendused, mis heade tavade järgimist kauplemisel oluliseks peavad. Eestis tegutsev Kaupmeeste Liit on koostanud head kaubandustavad, mida kõik liikmed peaksid järgima. Vabatahtliku platvormiga jätkamine senisel viisil ei toimi, kuna regulatsioon on üldine ja sellel pole sanktsioonimehhanismi.

Sanktsioonid mõjuvad

Häid näiteid on võtta liikmesriikidelt, kes on asunud probleemi lahendama sanktsioone kasutusele võttes. Suurbritannia heade kaubandustavade koodeksis on ette nähtud väikeettevõtjate kaitse suuremate jaekettide tugevama positsiooni kuritarvitamise eest. 2009. aastal muudeti koodeks kohustuslikuks jaekettidele, kelle turuosa kogu riigi turul on suurem kui 2%. Kontrollib ombudsman, kellel on ka õigus määrata trahve. Mitu riiki on järelevalveorganiks määranud konkurentsiameti (Itaalia, Tšehhi, Leedu). Saksamaa on andnud konkurentsiametile õiguse kontrollida turgu juhtivaid ettevõtteid.

Eesti konkurentsiseaduses sisaldub kõlvatu konkurentsi mõiste, mis hõlmab ka ebaausate kaubandusvõtete kasutamist. 2001. aastal kaotati konkurentsiameti järelevalve kõlvatu konkurentsi üle, kahjunõudega on võimalik kohtusse pöörduda.

Ehk oleks aeg ümber mõelda ja anda kontrolliõigus tagasi konkurentsiametile? Eesti toiduainesektoris on 5-6 jaemüüjat, kellele kuulub suurem osa Eesti turust. Konkurentsiametil võiks olla omaalgatuslik kontrolliõigus suuremate jaemüüjate suhtes.

Teiselt poolt võib tekkida liigse riikliku sekkumise oht, mistõttu tuleb paika panna sanktsioonid, mida on võimalik kehtestada ettevõtetele, kes on kasutanud ebaausaid kauplemistavasid. Võtame eeskuju teistest riikidest ning ärme jääme ootama Euroopa Liidu lahendusi!

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt