Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Enam hullemaks minna ei saa
Kristjan PruulFoto: Andras Kralla
Kuulates avalikus arvamusruumis levivat hala ja hädakisa on lihtne unustada, et tegelikult on meil majanduses praegu väga head ajad, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
“Kui see on kriis ja krahh, siis ainult sellises kriisis ja krahhis ma tahaksingi elada,” olid teatavasti peaminister Andrus Ansipi sõnad ajakirjanikele keset sünget majanduslangust.
Paslik aeg neid sõnu meenutada, sest midagi kurjakuulutavat võib leheveergudelt lugeda iga päev, kuskil on toimunud mingi orwellilik pööre, mille tagajärjel on sõda rahu ja vabadus orjus.
Jutud põllumeeste alalistest kehvadest ilmaoludest on võrdlemisi vana nali, aga viimase ajal kipub igaveste hädadega inimrühmi olema ühiskonnas järjest rohkem. Kõige suurem ilmamure tundub praegu olevat tööjõumaksud, mida ei tohi kindlasti ümber mängida kapitalimaksudele ega tarbimismaksudele. Alkoholiaktsiis tuleks tõsta ajas vähemalt viis aastat tagasi. Alarahastatud tervishoidu ja lohutut ebavõrdsust peaks ravima sotsiaalmaksu laega ja kui rääkida ka maksude langetamisest, siis ikka mitu-setu korda rohkem, kui seekord võimalik.
Ükskõik, millisest tsükli otsast ka ei vaataks, on vint ikka üle keeratud. Kõigi aastate kõrgeim tööhõive ja tagasihoidlik töötus on tööjõupuudus, käivete ja ekspordi kasvu pistavad kinni needsamad töötajad ning kui palgasurvet tööjõumaksude langetamisega pidurdada, siis see on olenevalt kellaajast kas puhas marksism või vaeste röövimine päise päeva ajal.
Minu absoluutne lemmik on liiga kiire neljaprotsendiline majanduskasv, üldsus ootavat juba praegu riigieelarvesse väga korralikke kärpekääre. Kuulge, kui me päriselt kaheprotsendilise majanduskasvu peale jääme, siis ei olnud mõtet käimasoleva majanduseksperimendiga üldse alustada.
Võtame positiivsemalt
Lugupeetud kaaskannatajad, võtame hästi pisut positiivsemalt! Meie majanduse muutumine teiste Läänemere-äärsete riikide sarnaseks pidi olema ju vältimatu.
Kui nüüd Ansipi sõnade juurde tagasi tulla, siis tegelikult rääkis põrkiv peaminister ju sellest, et korralikust kriisist ja languse põhjast on vara rääkida, et veel läheb tükk aega hullemaks. Ja tal oli õigus, veebruaris 2008 oli korraliku kriisini aega veel hea pool aastat ja vabalangust jätkus siis veel hea kaks aastat. Mis siis veel saab, kui praegune majanduskasv peaks mitu aastat kestma, ma ei tea. Jääb mulje, et enam hullemaks minna ei saa.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.