Palka saab see, kes julgeb küsida

Artikkel

- Arvamused
- Karin Kustavus
- 10. jaanuar 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palka saab see, kes julgeb küsida
Karin KustavusFoto: Erakogu
Eesti suur palgaerinevus meeste ja naiste vahel tuleb naiste põhjendamatult madalast palgaootusest ja vähesest julgusest suuremat palka küsida, kirjutab Talentest.ee tegevjuht Karin Kustavus.
Huumoriga Eesti rahvuskalaks tituleeritud palgalõhe väga naljakas tegelikult ei olegi. Kuigi statistikaameti analüüsid näitavad, et sooline palgalõhe on kolmandat aastat vähenenud, olles 2016. aasta oktoobris 20,9%, siis selle veidigi optimistliku langustrendi rebib tagasi maa peale Eurostat, mille kohaselt on palgalõhe oluliselt suurem – 26,9% (2017).
Eurostati riikide võrdluses oleme selle näitajaga Euroopas esimesel kohal.
Naiste ootused on väiksemad
Analüüsides esimest 500 töötavat spetsialisti ja juhti, kes on anonüümse talendipangaga Talentest liitudes määranud oma motiveeriva brutopalga ehk palgaootuse, näeme, et ootused palgale erinevad naiste ja meeste osas 27,4% võrra. Kuigi keskmine motiveeriv brutopalk oli 1993 eurot, oli naiste keskmine 1819 eurot ja meestel 2317 eurot.
Miks on motiveeriv palgaootus naistöötajatel madalam kui meestel? Ehk tuleb vastuseid otsida mujalt kui ainult ajalooliselt välja kujunenud ja alles viimastel aastakümnetel tasapisi muutuma hakanud soorollide temaatikast.
Võib-olla on vastused vähemalt osaliselt peidus ka meie iseloomus ja maailmatajus. Kui naisi iseloomustab stabiilsuse ja turvatunde otsimine, siis mehed on natuurilt ju alati olnud riskialtimad ja jõulisemad.
Võib-olla kandub sama loogika ka palgasoovi erinevusse – naised ei soovi võtta ebaõnnestumisega kaasnevat riski ja lähevad madalama sooviga n-ö kindla peale välja.
Tuleb julgus kokku võtta
Tõsi, palk ei tohiks olla ainus motivaator ametikohale kandideerides. Kõige enam peaks inimest motiveerima töö ise. Ent siiski on enamikule meist palk määrava tähtsusega, sest raha on see, mis määrab suuresti meie valikuvõimalused elus.
Seega, kes muu peaks endale õiglast palka küsima, kui mitte meie ise? Tööintervjuu on kahepoolne protsess ja hea ettevalmistus suurendab võimalusi palgaläbirääkimistel edukas olla. Reaalne palk saab enamasti olema allapoole palgaootust.
Kui naised alustavad läbirääkimisi 27% väiksema palgasooviga, siis lõpptulemus saabki olema madalam kui meestel. Tuleb julgeda küsida endale väärilist palka, olenemata soost.
Mõttemaailm, kus naine küsib tagasihoidlikumat palka seetõttu, et ta on naine, võiks jääda minevikku. Seda on lihtne öelda ja keeruline ellu viia. Palgaläbirääkimisteks tuleks end ette valmistada ja uurida oma valdkonna ja positsiooni keskmist palganäitajat.
Oluline on välja tuua, millised on sinu tugevused ja väärtus konkreetsele tööandjale. Kui me naistena ei hinda oma kogemusi, ei küsi õiglast palka ning ei seisa enda eest, jääme palgalõhe mõistes kauaks Euroopa esirinda.
Hetkel kuum