Lõpetame jama ja hakkame inimelusid säästma

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson teatas sel nädalal, et valitsus ei ole leidnud Mäoni neljarealise tee ehitamisel praegusel hetkel pooles mahus veel rahalist katet. Ministri poolt riigikogus arupärimisele antud vastuseid uurides võib jõuda järeldusele, et ministril ja valitsusel ei ole plaani, kuidas reaalselt suuri ja ambitsioonikaid taristuinvesteeringuid rahastada. Eriti murelikuks tegigi tema jutt sellest, et ei ole suudetud leida vahendeid isegi Mäoni rajatava 2+2 põhimaantee ehituseks. Rääkimata järgmistest etappidest Tallinn-Tartu maanteel ja teistest olulistest suundadest nagu näiteks Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva.

Tulen ministrile siinkohal appi, sest kõrvaltvaataja pilk võib teinekord leida täiesti ilmselgeid lahendusi, mida teemas väga sees olles kohe märgata ei suudeta.

Eelmisel aastal jäi Eesti riigil valitsuses istuva „Läti majandusministri“ eestvedamisel ellu viidava aktsiisipoliitika tulemusel saamata suurusjärgus 100 miljonit eurot maksuraha, kui arvestada alalaekunud aktsiise ja lisada sellele ka saamata jäänud käibemaks. Põhimõtteliselt võimaldaks aktsiisipoliitika ebaõnnestunud eksperimendi tagasikeeramine valmis ehitada 2+2 lõigu Mäoni ja saaksime Tartu suunas ehitust ka jätkata.

2+2 maantee ehitusel maksab kilomeeter suurusjärgus 4 miljonit eurot. Seega saab 100 miljoniga ehitada 25 kilomeetrit teed aastas. Teeme ühiskondliku kokkuleppe, et paneme iga baasaasta, milleks on 2017, aktsiisidest üle laekuva euro teedeehitusse. Esimeses järjekorras täpsemalt Tallinn-Tartu, Tallinn-Pärnu ja Tallinn-Narva 2+2 teede ehitamiseks. Kümne aastaga investeeriksime siis ca 1 miljard eurot ehk saaksime suurusjärgus 250 kilomeetrit teed ning sellest oleks päriselt abi liiklusohutuse kasvuks ja ka regionaalarenguks. Korralikud ja kvaliteetsed ühendused suurte tõmbekeskustega aitavad päriselt väiksemaid piirkondasid.

Teine absurd, millele peab piduri peale tõmbama on nn „tasuta ühistransport“, mis tegelikult on maksumaksja rahast kinni taotud mõttetus. Päris mitmed eksperdid on ka avalikus ruumis selgitanud, et see ei aita mitte kuidagi saavutada eesmärke, milleks see justkui ellu kutsutud on. Siinkohal aitan ministrit ja valitsust järgmise ettepanekuga – paneme selle 25 miljonit eurot, mille olete sellele jaburdusele plaaninud, iga-aastaselt hoopis kõrvalmaanteede ehitusse ja teehoidu. Tänane tõeline murekoht on, et teed vajavad investeeringut ja hooldamist.

 Võtame kasvõi selle, et riik ei suuda talvist teehoolet suurtel põhimaanteedel selliselt teha, et oleks tagatud normaalsed sõidutingimused. Siin pole isegi mõtet rääkida väiksematest kõrvalmaanteedest. Selle kõige tagajärjel hukkus jaanuaris teedel kümme inimest. Kusjuures tehnika teehoolde teostamiseks on ettevõtjatel olemas aga seda ei saadeta lihtsalt õigeaegselt välja, kuna hoolde tingimused seda ei nõua. Investeeringud masinapargi soetamiseks on tehtud, vaja on vaid rakendada sarnaseid hooldereegleid nagu Rootsis ja Norras. Majandus- ja taristuminister kiidab Rootsi valikut 2+2 teede ehitusel, mõistlik on üle võtta ka Skandinaavias kasutatavad teehooldusvõtted.

Kokkuvõtteks teab valitsus ja iga selle minister, et vahendid inimelude säästmiseks ja teedesse investeerimiseks on olemas, tuleb lihtsalt lõpetada niigi kulukaks osutunud eksperimendid aktsiiside ja „tasuta“ ühistranspordiga ning teha seda, mida päriselt on vaja.