2. märts • 5 min
Jaga lugu:

Peatame jalad-ees-väljumise laine

Kalev Kaarna
Kalev Kaarna  Foto: Erakogu

Eesti juht ei pea ennast tingimata surnuks töötama. Kompetentsikeskuse Tsenter juht Kalev Kaarna soovitab proovida nelja lahendust.

Külastades Eesti tootmisettevõtteid kuulen 50+ vanustelt omanik-tegevjuhtidelt üha sagedamini, et nad on väsinud. Mitu juhti on öelnud, et ainus asi, mis sunnib neid veel ettevõtet käimas hoidma, on vastutus töötajate ees. Kui juhid uksed kinni paneksid, siis ei tuleks väikeses asulas olevat tehast enam mitte keegi uuesti käivitama. Kasumlikkuse mõttes oleks nii väikese tuluga ettevõte tulnud juba ammu kinni panna. Omanik-tegevjuhtidel on sära silmist kadunud ja tervis läinud.

Üks mu tuttav ütles, et nad on oma peres leppinud faktiga, et nende isa töötab ennast surnuks. Üks infarkt on 50 töötajaga firma omanik-tegevjuhil juba olnud, aga ta töötab samas tempos edasi, sest ta ei näe muid võimalusi.

 

Ettevõtte juhtimise üleandmise võimatus

Miks ei anna omanikud juhtimist üle oma lastele? Ühe ettevõtja vastus sellele kõlas: “Oma lapsele sellist saatust küll ei soovi. Kui ta ise tahaks seda ettevõtete juhtida, siis ma kindlasti aitaksin ja annaksin üle, aga ma ei hakka teda veenma firmat üle võtma.“ Enamikul ettevõtete omanike lastel on teised huvid, lapsed on näinud, kui raske ja närve sööv töö see on, ning tahavad ennast teostada teisiti.

Miks nad ettevõtet ära ei müü? Väikest ettevõtet müüa on väga keeruline, sest selle peamine väärtus on ettevõtte omaniku teadmistes. Üks Võrumaa ettevõte, kelle tootmishooned on kindlustatud 2 miljoni eurole küsis pangast laenu, et osta 40 000€ seade. Pank küsis 20 000€ lisatagatist juurde, sest tootmishooned väikeasulas hindasid nad väärtusetuks.

Miks nad tegevjuhti ei palka?

Väikeasulasse tegevjuhi leidmine on väga keeruline. Üks õmblusettevõte omab Eesti eri väikeasulates mitut tootmisüksust. Ühe tootmisüksuse tegevjuht lahkus. Uue leidmine osutus võimatuks ning tegevjuht tuli asendama IT-lahendusega: kõik töökäsud, materjalide ja kauba liikumise otsused tulevad töötajatele süsteemist. Suuremates linnades ja keskmise suurusega ettevõtetel on tegevjuhi leidmine võimalik, aga mitte lihtne. Üks edukas omanik-tegevjuht palkas konsultatsioonifirma uue tegevjuhi leidmiseks ning juhtimise järkjärguliseks üleandmiseks. Õige juhi leidmine võttis aega kolm aastat ning alles kolmas tegevjuht osutus õigeks inimeseks.

Üheks keerukuseks uue tegevjuhi leidmisel on liimi probleem. Omanik-tegevjuht on liim, mis hoiab kõike koos. Tema on ainus, kes ettevõttes omab suurt pilti ning hoiab infoliikumist ja tarneahelaid koos, sest protsessid ei ole standardiseeritud. Olukord on veel keerulisem kui muu perekond on osaliselt firmas tööl või juhtimisse kaasatud (vähemalt enda arvates). Uuel tegevjuhil on keeruline aastatega kuhjunud emotsioone ja konflikte lahendada.

Riigina ei saa me ühe põlvkonna väikeettevõtjaid maha kanda ning lasta neil ilma väljumisvõimaluseta ennast surnuks töötada. Me ei saa leppida järgmise viie aasta jooksul saabuva uste sulgemise lainega väiksemates asulates.

Mida teha?

Õnneks ei ole me oma probleemiga üksi. Soome riik avaldas 2012. aastal uuringu pereettevõtetes ning nende üleandmise raskustest ja pereettevõtete toetamise vajadusest ja võimalustest. Samamoodi on selle küsimusega tegelenud teised riigid, kellelt saaksime õppida ning kohandada nende lahendusi eesti kultuuriruumi. Valmis lahendusi ei ole, igal heal lahendusel on vähemalt kolm “aga”. Riigi tasemel tasuks meil katsetada järgmisi ” lahendusi:

asendusjuhtide katsetamise toetus – riiklikul toel on loodud asendustalunike süsteem. Samamoodi tuleks luua asendusjuhtide programm, mille abil väikese ja keskmise suurusega ettevõtted saaksid kas näiteks standardiseerida oma protsesse või valmistada omanik-tegevjuhid ette oma firmast lahti laskmiseks ning täiskohaga tegevjuhi palkamiseks.  Erasektor Eestis juba pakub mobiilse juhi teenust, mille baasilt saaks avaliku ja erasektori koostöös programmi välja töötada.viimase pingutuse programm – eesmärgiks on läbi coaching’u ja protsesside arendamise 1+1 aastaga ettevõte maha müüa. Aastaga arendatakse ettevõte müügiküpseks ja aastaga aidatakse maha müüa. Näiteks Leedus on viimase kolme aasta jooksul sajad väikese ja keskmise suurusega tootmisettevõtted osalenud aktiivõppe programmis, mille raames aidatakse 10 kuuga tootmisettevõtetel oma kasum kahekordistada.talendid kodukohta juhtima programm – tegemist oleks kolmeaastase programmiga maailma avastamas käinud inimestele, kes on valmis tulema oma kodukohta või muidu toredasse väikeasulasse perefirmat palgalise juhiga juhitavaks muutma. Programmis osalevatel talentidel on kolme aasta jooksul abiks tugimeeskond ja mentorid.anonüümsete ettevõttejuhtide klubi – ettevõtte juhtidel võtavad sageli sära silmist emotsionaalsed ja pidevalt korduvad konfliktid. Need on probleemid, millega ise enam toime ei oska tulla, aga kellelegi avalikult neist rääkida ka ei saa. Juhina oled omast arust kõik variandid ära proovinud, aga samad jamad korduvad kuust kuusse ja aastast aastasse. Rangelt konfidentsiaalsetes 5-8 liikmelistes gruppides saaksid ettevõtete juhid oma tegelikke muresid lahata ning õppida oma probleeme teistmoodi lahendama.

Erasektor üksi neid lahendusi pakkuma ei tõtta, sest väikeasulates olevate väikeste tootmisettevõtete aitamine ei ole tulus äri. Vaja on avaliku ja erasektori ühist pingutust, et jalad-ees-väljumise oht ei muutuks halvast unenäost karmiks reaalsuseks.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Kalev Kaarna

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt