6. märts • 3 min
Jaga lugu:

Koondame talentide kogukonna

Katrin Rasmann
Katrin Rasmann  Foto: Erakogu

Suuname Eesti tulevikuvisiooni tarkadele ja oma elukvaliteedi eest vastutust võtvatele inimestele, kes loovad tugevaid ettevõtteid ja jätkusuutlikku majandust, kirjutab äri- ja avaliku sektori kogemusega juht Katrin Rasmann.

Üldisemal tasemel on unistus paremast Eestist tõenäoliselt kõigi jaoks enam-vähem sama. Üksmeel kaob, kui  jõuame aruteluni konkreetsetest ootustest, kuidas seda ilu saavutada – siin hakkab visioon paremast Eestist sõltuma suuresti sellest, kas vaadata asja ettevõtja või mitte-ettevõtja vaatevinklist.

Eestile parema tuleviku visiooni loomist peaksime alustama ühise arusaama leidmisest, millises suunas me tööjõu hinna ja ühiskonna oodatava elukvaliteedi vastuolule lahendust otsime – kas surudes Eesti elustandardit sellise tööjõuhinna raamidesse, mis hoiab elus ettevõtluse, või sõnastades elustandardi, mida soovime, ja seades eesmärgi luua ettevõtted, mis kannavad välja selle saavutamiseks vajalikku tööjõu hinna.

Tänane ettevõttekeskne lähenemine kipub silme ette tooma pilti, kus maailm keerleb madalat lisandväärtust tootva ettevõtluse ümber ja liikvele on lükatud inimene – ambitsioonikamatel ja võimekamatel on surve liikuda välja otsima soodsamat keskkonda, asemele on oodatud vähenõudlikumad ja passiivsemad, kes sobituvad paremini olemasolevate ettevõtete vajadustega. Laiemaid valikuvõimalusi omavad inimesed ei eelista tööandja unistuste turgu, kus tööjõu hind kataks ainult jooksva äraelamise kulusid suhteliselt madala elustandardi piires, lepingulised suhted võimaldaksid töösuhet lõpetada väljumiskuludeta ja sotsiaalsed tagatised tuluvabade perioodide katteks oleksid minimaalsed.

Talentide kogukonna ökosüsteemi visioon

Kui otsiksime Eestile majandusmudelit, mis võimaldab tõhusalt rakendada haritud ja oma elukvaliteedi eest vastutust võtvate inimeste panust siin hea elukeskkonna loomisse, siis võiksime ehk eeldada, et nende inimeste tegutsemisel sünnivadki pikaajaliselt elujõulised ja konkurentsivõimelised ettevõtted, jätkusuutlikult toimiv majandus? Meil on kuldmedaliga gümnaasiumilõpetajad, kes tahavad kuupalka 2000 eurot ja plaanivad tulevikus luua ettevõtteid, mis pakuks head palka rohkematele inimestele – loome visiooni, mis toetaks selliste ambitsioonide elluviimist Eestis. Eesti ettevõtete digitaliseerimist ei vii ellu riigi leitud mõned miljonid eurod, mille peale saab projekte kirjutada, vaid omanikud ja juhid, kelle maailmapilti ei mahu digitaliseerimata ettevõtted ja tööjõuturg, kust eelmise ajastu ettevõtted ei leia töötajaid.

Lõpetame arvutamise, millist üldist elustandardit me olemasoleva ettevõtluse elushoidmiseks lubada saame, ja keskendume sellele, milliste hoiakute, oskuste ja võimekustega inimesi me vajame, et tekiksid pikaajalises perspektiivis konkurentsivõimelised ettevõtted, mis suudavad katta elustandardi kindlustamiseks vajalikku tööjõu hinda. Kujundame strateegia, kuidas neid inimesi kasvatada ja luua keskkond, mis oleks nende jaoks atraktiivne äriliste ja professionaalsete ambitsioonide elluviimiseks ja pikaajaliseks perega elamiseks.

Talentide kogukonna ökosüsteemi visioon ei sünni üleöö ja mõne tänase majandusmudeli kitsaskoha jaoks lahenduse leidmine vääriks Nobeli preemiat. Päris kindlasti ei sünni aga parema Eesti nägemus, jätkates tänastes raamides mõtlemist ja seades madalaid eesmärke – unistades suurelt, loome võimaluse jõuda tõeliselt paremat tulevikuühiskonda loovate murranguliste ideedeni.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Autor: Katrin Rasmann

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt