Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rongipraam tunnelile toeks

    Hannu HernesniemiFoto: Erakogu

    Euroopa Liidu rahastatud Helsingi–Tallinn raudteetunneli uuring anti üle Eesti ja Soome transpordi eest vastutavatele ministritele ja pealinnapiirkondade esindajatele Tallinnas 7. veebruaril 2018. Igati sisukas uuringus jäid siiski käsitlemata rongipraami võimalused, kirjutab Soome Riikliku Kriisivarude Keskuse juhtiv analüütik Hannu Hernesniemi.

    Rongipraam veab kauba- ja reisironge samamoodi nagu tavapraam veokeid, sõiduautosid ja reisijaid. Väidame, et rongipraami idee ei ole vastuolus tunneli rajamise ideega: rongipraam, mille saab käima panna suhteliselt kiiresti, on võimeline kasvatama rongiliikluse sellise mahuni, mis annaks selge kinnituse tunneliinvesteeringute vajalikkusele ja majanduslikule tasuvusele. Tunneliinvesteeringute mahuks on hinnatud ligikaudu 16 miljardit eurot.
    Ka Rootsi ja Taani vahelisele sillale ning La Manche'i raudteetunnelile eelnes elav rongipraamiliiklus. See on vajalik kaubavoogude loomiseks ja kasvatamiseks kavandatavale raudteetunnelile. Millised need kaubavood võiksid olla?
    Suure biotoodete tehase logistikajuht oleks vägagi rahul, kui saaks Eesti, Läti ja Valgevene metsaekspordi vahelaadimisteta tehase laoplatsile. Sarnaselt saaksid energiaettevõtted tuua haket, saepuru ja pelleteid. Raahe või Tornio terasetehaste sarnased üksused saaksid transportida oma toodangut edasiseks väärindamiseks otse klientidele.
    Tunneliaruanne sisaldab kaubavedu Helsingi-Vantaa lennujaama ehitatavast terminalist. Helsingi-Vantaa lennujaam on reisiliikluse oluline sõlmpunkt Aasia suunal. See võiks olla ka kaubaliikluse sõlmpunkt. Tänasel päeval liigub kaup lennujaamast edasi Euroopasse kaubaautodel. Kiirkaupade terminali võiks valmis ehitada juba nüüd ja ühendada see raudteega Kerava–Vuosaari tunneli kaudu Vuosaari sadamaga. Rongipraamil ja mööda olemasolevat raudteetrassi (edaspidi mööda Rail Balticat) liiguks kaup vahepeatusteta Leetu-Poola ja sealt edasi.
    Kasvav internetikaubandus kasvatab õhutranspordi mahtu Aasiast Euroopasse. Kiirkaupade terminali vajab ka Soome tööstus kiireloomuliste kaupade ja hooldusteenuste ekspordiks ning impordiks. See looks vajaliku infra ja kaubalogistika 2026. aastal valmiva Rail Baltica toimimiseks.
    Korrapärane konteinerites toimuv rongiliiklus Soome ja Kesk-Euroopa vahel eeldaks esialgu vaid kahte investeeringut: investeering muutuva teljevahega veeremisse ja teljevahe muutmist võimaldavat infrastruktuuri Leedu-Poola piiril. Juhul kui neid tavalistest kallimaid vaguneid kasutatakse edasi-tagasi vedudel täislastis, oleksid need ka majanduslikult tasuvad.
    Näitena hiljutistest investeeringutest rongipraamidesse ja vastavatesse sadamalahendustesse on rongipraamiliiklus Rootsi Trelleborgi ja Saksamaa Sassnitzi vahel. Kümnendivahetusel tehtud investeeringute maksumus oli 50 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot moodustas ELi toetus. Sarnase investeeringuga saaks alustada ka rongipraamiliiklust Vuosaari ja Tallinna Muuga sadama vahel.
    Soome puhul on investeeringute tegemisel väljakutseks asjaolu, et last võib olla raske ja nõuab pealelaadimisel praami head tasakaalu. Selle saavutamiseks vajalikeks tehnoloogilisteks täiustusteks võib vaja minna riigi innovatsioonitoetust. Rongipraami tekki saab kasutada ka kaubaautode transpordiks, mis lisab liiklusele paindlikkust. Helsingile ja Tallinnale annaks see lisavõimaluse suunata kaubaliiklust kesklinnast välja.
    Soomet ja Mandri-Euroopat ühendav raudtee on üks kahest puuduvast lülist laiemas projektis, Euroopa–Arktika raudtees. Teiseks puuduvaks lüliks on Jäämere raudtee (Arctic Railway), mis teenindaks Kesk-Lapimaa kaevandusi ja metsamaterjali vedusid, transporti Soome ja Põhja -Norra ning Venemaa arktiliste alade vahel ja avanevat arktilist transkontinentaalset mereteed. Hiina avalikustas jaanuaris nn Polaarsiiditee programmi, milles on kaubavedudele seatud ambitsioonikaid eesmärke. Riigijuhtidelt oodatakse visioone Soome kui ELi eesistujariigi eesmärkide seadmisel 2019 aasta teisel poolel.
    Lugu ilmus 09.09 Soome lehes Talouselämä.
    Autor: Hannu Hernesniemi
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.