Rongipraam tunnelile toeks

Hannu Hernesniemi 12. märts 2018, 06:00
Hannu Hernesniemi
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180312/OPINION/180309630/AR/0/Hannu-Hernesniemi.jpg

Euroopa Liidu rahastatud Helsingi–Tallinn raudteetunneli uuring anti üle Eesti ja Soome transpordi eest vastutavatele ministritele ja pealinnapiirkondade esindajatele Tallinnas 7. veebruaril 2018. Igati sisukas uuringus jäid siiski käsitlemata rongipraami võimalused, kirjutab Soome Riikliku Kriisivarude Keskuse juhtiv analüütik Hannu Hernesniemi.

Rongipraam veab kauba- ja reisironge samamoodi nagu tavapraam veokeid, sõiduautosid ja reisijaid. Väidame, et rongipraami idee ei ole vastuolus tunneli rajamise ideega: rongipraam, mille saab käima panna suhteliselt kiiresti, on võimeline kasvatama rongiliikluse sellise mahuni, mis annaks selge kinnituse tunneliinvesteeringute vajalikkusele ja majanduslikule tasuvusele. Tunneliinvesteeringute mahuks on hinnatud ligikaudu 16 miljardit eurot.

Ka Rootsi ja Taani vahelisele sillale ning La Manche'i raudteetunnelile eelnes elav rongipraamiliiklus. See on vajalik kaubavoogude loomiseks ja kasvatamiseks kavandatavale raudteetunnelile. Millised need kaubavood võiksid olla?

Suure biotoodete tehase logistikajuht oleks vägagi rahul, kui saaks Eesti, Läti ja Valgevene metsaekspordi vahelaadimisteta tehase laoplatsile. Sarnaselt saaksid energiaettevõtted tuua haket, saepuru ja pelleteid. Raahe või Tornio terasetehaste sarnased üksused saaksid transportida oma toodangut edasiseks väärindamiseks otse klientidele.

Tunneliaruanne sisaldab kaubavedu Helsingi-Vantaa lennujaama ehitatavast terminalist. Helsingi-Vantaa lennujaam on reisiliikluse oluline sõlmpunkt Aasia suunal. See võiks olla ka kaubaliikluse sõlmpunkt. Tänasel päeval liigub kaup lennujaamast edasi Euroopasse kaubaautodel. Kiirkaupade terminali võiks valmis ehitada juba nüüd ja ühendada see raudteega Kerava–Vuosaari tunneli kaudu Vuosaari sadamaga. Rongipraamil ja mööda olemasolevat raudteetrassi (edaspidi mööda Rail Balticat) liiguks kaup vahepeatusteta Leetu-Poola ja sealt edasi.

Kasvav internetikaubandus kasvatab õhutranspordi mahtu Aasiast Euroopasse. Kiirkaupade terminali vajab ka Soome tööstus kiireloomuliste kaupade ja hooldusteenuste ekspordiks ning impordiks. See looks vajaliku infra ja kaubalogistika 2026. aastal valmiva Rail Baltica toimimiseks.

Korrapärane konteinerites toimuv rongiliiklus Soome ja Kesk-Euroopa vahel eeldaks esialgu vaid kahte investeeringut: investeering muutuva teljevahega veeremisse ja teljevahe muutmist võimaldavat infrastruktuuri Leedu-Poola piiril. Juhul kui neid tavalistest kallimaid vaguneid kasutatakse edasi-tagasi vedudel täislastis, oleksid need ka majanduslikult tasuvad.

Näitena hiljutistest investeeringutest rongipraamidesse ja vastavatesse sadamalahendustesse on rongipraamiliiklus Rootsi Trelleborgi ja Saksamaa Sassnitzi vahel. Kümnendivahetusel tehtud investeeringute maksumus oli 50 miljonit eurot, millest 10 miljonit eurot moodustas ELi toetus. Sarnase investeeringuga saaks alustada ka rongipraamiliiklust Vuosaari ja Tallinna Muuga sadama vahel.

Soome puhul on investeeringute tegemisel väljakutseks asjaolu, et last võib olla raske ja nõuab pealelaadimisel praami head tasakaalu. Selle saavutamiseks vajalikeks tehnoloogilisteks täiustusteks võib vaja minna riigi innovatsioonitoetust. Rongipraami tekki saab kasutada ka kaubaautode transpordiks, mis lisab liiklusele paindlikkust. Helsingile ja Tallinnale annaks see lisavõimaluse suunata kaubaliiklust kesklinnast välja.

Soomet ja Mandri-Euroopat ühendav raudtee on üks kahest puuduvast lülist laiemas projektis, Euroopa–Arktika raudtees. Teiseks puuduvaks lüliks on Jäämere raudtee (Arctic Railway), mis teenindaks Kesk-Lapimaa kaevandusi ja metsamaterjali vedusid, transporti Soome ja Põhja -Norra ning Venemaa arktiliste alade vahel ja avanevat arktilist transkontinentaalset mereteed. Hiina avalikustas jaanuaris nn Polaarsiiditee programmi, milles on kaubavedudele seatud ambitsioonikaid eesmärke. Riigijuhtidelt oodatakse visioone Soome kui ELi eesistujariigi eesmärkide seadmisel 2019 aasta teisel poolel.

Lugu ilmus 09.09 Soome lehes Talouselämä.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. March 2018, 16:32

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing