Kiikse väärtustav Eesti

Mart Kase 13. märts 2018, 06:00
Mart Kase
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180313/OPINION/180319982/AR/0/Mart-Kase.jpg

Eesti võiks olla riik, kus kõik vanainimesed oskavad programmeerida ja lapsed tunnevad linnuliike nägupidi. Eesti mets on üle ilma tuntud keskendumise paik, kirjeldab sisulooja Mart Kase.

On aasta 2024 ja sel tulevasel talvel on samasugune kena talv nagu oli aastal 2018. On parasjagu täiesti tavaline veebruarikuu teisipäeva õhtu, juba hämardub. Kuskil Kesk-Eesti metsas on turismigrupp. Nad on soojalt riides ja neid sõidutatakse vanaaegsetel hobusaanidel, mis on rakendatud võimsate Eestis leiutatud sõjaväeotstarbeliste iseliikuvate ATVde taha. Seltskond sõidab vaatama, kuidas suured võimsad isetöötavad harvesterid Eesti leiutatud leedlaternate valguses puid maha võtavad. Inimesed pole sellist isetegevust elu sees enne näinud. See on võimas vaatepilt. Robotid töötavad võimsalt ja täpselt. Külalised teevad tohutult pilte, harvesteri haaratsi peal on hashtag #VariousEstland.

 

 

Hommikul on needsamad inimesed käinud kakkude pesitsuskohti vaatamas hästi vaikselt, kes soovis sai tegeleda loodusfotograafiaga. Nad ööbivad keset metsa püstitatud #estonianmafia peakontoris. See on võitnud kõik maailma disainiauhinnad, see on meeletult promo saanud stiilne ja inspireeriv suur maja. Eesti start-up-ettevõtted ja e-residentsuse eestvedajad said kord aru, et neil on vaja nutikat maamärki peakontoriks. Apple'i ja Google'i uhkete Silicon Valley peakontoritega ei võistle, aga Eesti metsas oleva vaikus ei peagi millegagi võistlema. See inspireerib siia tulema tiime kogu maailmas, et saada tegeleda ühe konkreetse projektiga intensiivselt paar nädalat järjest. Ja nii ongi Eesti mets järgmiseks paariks aastaks välja müüdud. See umbmäärane Eesti loovuse jutt  ? la Valdur Mikita on lõpuks leidnud endale konkreetse sisu ja mõtte tänapäeva globaalses maailmas. Tehnoloogiameeskonnad saavad siin üliintensiivselt töötada.

Need tänased külalised korjasid ka vaarikaoksi tee sisse. Nad nautisid talvise metsa krudisevat lund. Täpselt ei mäletagi, millal see Eestis juhtus, kui loodusaktivistid, metsatöösturid ning tavainimesed hakkasid ühte ja sama lugu Eesti metsast rääkima ning seda lugu ka teistega jagama. Eesti mets ja tegevused Eesti metsas on niivõrd mitmekesised, et need saab liita kokku üheks kiiksuga paaripäevaseks külastuseks.

Võib-olla sai see kiiksude väärtustamine ning omavahel koostöö tegemine alguse Tartu tagurpidi majast. Aga tundus, et suuremaks tõukejõuks oli see hiiglama suur vaateratas, mis pisteti Tallinnas ühe ostukeskuse katusele. Eestlased said aru, et kui nad oma lugusid räägivad veidi kiiksuga ja veidi julgemalt, siis tõmbab see ka seda tähelepanu, mida me soovime. Aga selles meie kommunikatsioonis ja avatuses peab olema tõde ja kajastatud meie reaalsed oskused, sest me ei oska hõredas mullis elada.

Eestlased on nokitsejad, me pole kunagi olnud müügimehed. See oli ka vahest aasta 2020, kui Facebookis ülipopulaarne grupp „Vanade traktorite omanikud ja huvilised“ ühines Robotexiga ja siis hakkasid noored ja vanad koostöös leiutama päris asju. Needsamad militaarATVd on nende leiutatud, samuti elektritraktorid. Kõige rohkem tõmbabki tähelepanu innovatsioon Eesti põllumajanduses.

Veised on e-residendid

Eestis ehitatakse nutikaid laudakontseptsioone kogu maailma veise-, lamba-, kitse- ja kanafarmidesse. Eestlased on suutnud üheks liita kolm kõige olulisemat asja loomapidamise juures. Need on loomade heaolu, nutikas IT kasutamine ning nende kooskõlas ehitatud farmikompleksid. Ühest kohast teise iseliikuvad varjualused ja koplid põhjustasid maailmas absoluutse Eesti-hulluse. Farmidest said turismiobjektid ja neis iseliikuvates aedikutest totaalne hitt. Väga levinud on komme, et farmide poodidest ostetakse nädalavahetusel ära kõik juust, piim ja munad. Eesti ei ekspordi oma toitu, aga oi kuidas veel ta ekspordib oma teadmisi, kuidas nutikalt kasvatada puhtalt vilja ja loomi. Eestist pärit veised ja lehmad on ka kõik meie riigi e-residendid ja see lugu levib suust suhu paremini kui eales oskaks arvata, et inimesed tahavad ka aastal 2025 omavahel nalja teha ning näha uusi lahendusi oma silmaga.

Kätega asjade ise tegemine ning oskus samal ajal olla ka täielikult kohal virtuaalmaailmas, nende kahe vastandliku tegevuse harmooniliseks eluks liitmine on eestlastel aastaks 2024 õnnestunud ainult tänu sellele, et ei tea kust ja mis põhjusel õppisime omavahel koostööd tegema. Me saime pihta oma vigadele ja õppisime kiiremini, täpsemalt ja rõõmsamalt sihte seadma ning asju üheskoos ära tegema.

Ja õpetajaid on aastaks 2024 Eesti koolides järjest rohkem, sest inimestel on, mida endast jagada. Ja koolides on lapsi järjest rohkem, sest lapsed toovad rõõmu ja loovust siia maailma, kui neid kasvatada arendavalt meie looduses ja maailma avatuses. Ja kõige selle edu juures ei ole me uhkeks läinud, vaid rabame tööd teha. Eestis on hea elada, Eestis oskavad kõik vanurid programmeerida ja kõik lapsed tunnevad linnuliike nägupidi.

Artikkel ilmub Äripäeva, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki, Eesti Gaasi, Silberauto, Nortali ja Harju Elektri arvamuskonkursi Edukas Eesti raames.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. March 2018, 09:36

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing