2. aprill 2018
Jaga lugu:

Uus põlvkond õpib virtuaalreaalsuses

Epp Reedik
Epp Reedik  Foto: Erakogu

Tänaseid noori meelitab innovaatiline lähenemine ning virtuaalreaalsus aitab suunata neid erialadele, kus kõige enam töökäsi napib, kirjutab Eesti Noorsootöö Keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juht Epp Reedik.

Erialavaliku tegemine võib olla üsna keeruline. Noor inimene ei pruugi sageli omada täit ettekujutust, kus või kuidas teadmisi ja oskusi rakendada. Mõned ametid, mis on tööjõuturul küll väga nõutud, ei pruugi samas noore valikute hulka jõuda, kuna selle kohta puudub piisav info ja kogemus.

On suur hulk noori, kes on tööturult üldse kõrvale jäänud ja kes ei õpi ega tööta, samal ajal kui töökäte nappus hakkab piirama majanduskasvu. Noortel on vaja tundma õppida tööelu nii, et see oleks seostatud tööturu tegelike vajaduste ja tulevikutrendidega ning annaks praktilise ettekujutuse erinevate kutsevaldkondade tööprotsessidest, töövõtetest ja tööandjate ootustest.

Noortele erialade tutvustamiseks on mitmeid võimalusi. Võib jagada infot teoreetiliselt, pakkuda töövarjuks olemist või praktikal käimist, kuid on noori, kellele teooria jääb kaugeks ja kes ei ole end ühegi erialaga piisavalt sidunud, et praktikat kaaluda.

Oleme Eesti Noorsootöö Keskuses (ENTK) võtnud selliste noorte aitamise oma prioriteediks ja hakanud juba aastaid tagasi otsima lahendusi. Lahenduste väljatöötamisel on saanud selgeks, et valdkondade tutvustamisel peab olema fookus just tehnoloogia arengul, kuna tehnoloogiate tundmine ja digipädevus on need, milleta on üha keerulisem tööturul konkurentsivõimeline olla.

Nii sa alguse kutselaborite projekt, mille abil saavad noored mobiilses töökojas panna proovile oma oskused CNC-pingi operaatori, tisleri või metallitehnoloogina. Mobiilne töökoda käib Eestimaa peal ringi, sõites kohale sinna, kus on noored ning kohapeal korraldatakse interaktiivsed töötoad.

Virtuaalprillid pähe

Spetsiaalsete prillide ja virtuaalreaalsuse abil lõime võimaluse tutvustada nooretele tööd tervishoiusektoris, kus tööjõupuudus on eriti suur just õdede ametis, aga puudu on ka näiteks bioanalüütikutest. Kui õenduse eriala valivad sagedamini just noored naised, siis virtuaalreaalsuse töötoad on paljuski murdnud selle tendentsi ja osalejate hulgas on tavaliselt ka suur hulk noormehi.

Kutselaborid jõudsid noorte ette möödunud aasta kevadel ning aasta jooksul osales 134 töötoas 1663 noort. Väljatöötatud lahenduste populaarsusest võib järeldada, et innovaatilised lähenemised ametitega tutvumiseks võiksid olla need, mis aitavad suunata noori erialadele, kus kõige enam töökäsi napib. Mis veel olulisem, noored saaksid aimu erialadest, mis võiks olla nende tulevik.

Tööturg võib ju kutsuda, kuid kui puudub kokkupuude konkreetse valdkonna või ametiga, siis on vähe tõenäoline, et noor otsustab oma tuleviku just selle endale tundmatu ametiga siduda.

Autor: Epp Reedik

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt