25 aprill 2018
Jaga lugu:

Dividend ei saa asendada töötasu

Tanel Ruusmaa
Tanel Ruusmaa  

Maksuamet ei taha ettevõtjale ette kirjutada, palju ta peab endale palka maksma, kirjutab maksu- ja tolliameti juriidilise osakonna valdkonnajuht Tanel Ruusmaa. Ja tõsi: käitumisjuhend ei ole seadus.

Kui maksu- ja tolliamet algatas aprilli alguses avalikkuses arutelu dividend versus töötasu küsimuse asjus, siis oli meie eesmärk anda töötasu ja dividendide maksmisel esinevate praktiliste juhtumite põhjal käitumisjuhised, kuidas eristada aktiivset ja passiivset tulu, et tagada kõigi maksumaksjate võrdne kohtlemine töötasu maksustamisel sotsiaalmaksu ja maksetega.

Üks asi, mida me kindlasti vältida soovisime, on hinnangu andmine sellele, palju ettevõtja endale palka maksma peab. Ei antud juhis ega meie soovitused fikseeri ega anna ette töötasu suurust. Samuti me ei ütle, et ettevõtja ei tohi dividende võtta. Meie sõnum on, et dividend ei tohi asendada töötasu.

Kui ettevõtja teeb endale kuuluvas ettevõttes tööd, mis väljub ettevõtte juhtimis- ja esindusfunktsioonist, näiteks tegutseb ehitusobjektil töödejuhatajana või muu ehitusspetsialistina, tuleb temal sellist töist panust maksustada tööjõumaksudega maksustatud tasuga võrdselt. Kui ettevõtte majanduslik olukord ei võimalda töötasu maksta, on võimalik seda ettevõtte majandusvõimekuse põhjal võimalik põhjendada. Vastupidine olukord, kus töötasu ei maksta, aga dividende küll, võib siiski küsimusi tekitada, ega ometi ole kasumi tekkimise põhjus ametliku palga mittemaksmine, millega mitteseotud isikust töötaja võrreldavas olukorras nõus ei oleks.

Dividend ja töötasu teemaliste arutelude senine tagasiside näitab, et keegi ei kahtle maksu- ja tolliameti eesmärgis tagada võrdne kohtlemine osanike ja palgatöötaja tööpanuse maksustamisel ja sotsiaalmaksu tasumisel. Kõige enam vaieldakse hoopis selle üle, mis on see õige meetod, kuidas seda rakendada – seadusega või juhisega.

Miks juhis?

Amet valis antud juhul koostöös rahandusministeeriumi, kaubandus-tööstuskoja ja maksunõustajatega juhise tee. Eelkõige sellepärast, et seadusega ettevõtjatele endale makstavate töötasude piiride etteandmine on ülimalt keeruline. Inimene ei pea saama kindla näidu alusel välja arvutatud töötasu või fikseeritud väärtuses töötasu. Töötasu suurus sõltub äriühingu tegevusvaldkonnast ja piirkonnast, samuti konkreetse äriühingu majanduslikust olukorrast, isiku ameti- või tööülesannetest, kogemustest, oskustest, haridusest või muudest asjaoludest, aga ka ettevõtte finantsvõimekusest töötajaid palgata ja aktiivse töö eest töötasu maksta. 

Kõige sellega tuleb arvestada, kuid seadus püüaks moel või teisel selle mingitesse raamidesse suruda. See ei tundu aga ettevõtluses paindlikkuse tagamiseks mõistlik. Kõiki neid asju teab ettevõtja oma äriühingu kohta ilmselt paremini kui maksuhaldur, mistõttu juhise ja omavahelise koostöö raames jõuavadki ettevõtja ja maksuhaldur objektiivsema reaalsuse juurde, kui seda oleks seadusesse raiutud, kuid siiski kellegi subjektiivne vaade.

Aga tõepoolest, käitumisjuhendil puudub seaduse sättega sarnane jõud. Samas ei tähenda see, et meie juhised ei baseeruks senistes maksuseadustes sätestatule ja kohtupraktikale. Maksujuhiste andmine on tegelikult MTA töö ja kohustus. Maksukorralduse seaduse järgi on maksuhalduril õigus anda maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, et tagada seaduste ühetaoline kohaldamine. Seda õigust oleme ka antud juhul kasutanud. Vajadust sellele näitavad nii pöördumised meie infoliinidele kui ka ettevõtlusorganisatsioonide tagasiside.

Dividend versus töötasu küsimuses lähtume juhiste andmisel sellest, et töölepingu seaduse järgi on tööandja kohustatud töötajale maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Ja kui töötasu suurust ei ole kokku lepitud, siis on töötasu suuruseks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sisuliselt sama eeldatakse ka juhatuse liikme (või muu võlaõigusseaduse alusel teenuse osutaja) lepingu puhul – lepingud on tasulised ning kui ei olda konkreetseid tingimusi kokku leppinud, siis tasu suurus vastab ametisuhtest tulenevate kohustuste täitmise kohas sarnaste ülesannete täitmise eest tavaliselt makstavale tasule, arvestades seejuures konkreetse osaühingu majanduslikku olukorda.

Kuidas endale palka maksta

Kui püüda neid seaduses sätestatud põhimõtteid igapäevaellu rakendada, siis tegelikult tähendab see seda, et ettevõtjana endale palga maksmisel tasuks lähtuda sellest, kui suure summa eest ollakse valmis ise mujal ettevõttes palgatööd tegema.

Töötasu asemel dividendide maksmise kohta on seisukoha võtnud ka ringkonnakohus. Juba 2009. aastal tehtud lahendist johtub, et põhjendatud ei ole maksueeliste andmine ettevõtetele, kus osanikeks olevatele töötajatele makstakse palka summades, mis oluliselt jäävad alla sellise töö eest tööturul makstavale tasule. Dividendi võib lugeda palgatuluks, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga tasu, või makstakse seda väga vähe. Tasub märkida, et selles lahendis heitis kohus maksuhaldurile ette, et maksumaksjale on jäänud andmata täpsemad selleteemalised juhised. Seda viga maksuhalduri praegune tegevus parandabki.

Dividendide maksmine osanikele on igati seaduslik. Samas juhul, kui osanik tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel tekib äriühingul kasum, on selle töö eest põhjendamatult madala töötasu maksmise eesmärgiks maksukohustuse vähendamine. Kui maksuhaldur tuvastab sellise olukorra, et tehing või toiming on tehtud vaid maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, siis on lähtuvalt maksukorralduse seadusest maksuhalduril õigus kohaldada maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Seega on maksuametil igati seaduslik võimalus ja õigus dividendi töötasuks ümber kvalifitseerida, kui ainuosanik või osanikud saavad oma tegevusala tavaliselt makstavast töötasust põhjendamatult oluliselt madalamat tasu ja jaotavad äriühingu kasumit dividendidena.

Meie eesmärk ei ole aga jõuda selleni, et meil oleks üldse vaja alustada kontrollimenetlust. Nagu oleme seni toimetanud töösuhte varjamise probleemiga, soovime ka dividend versus töötasu küsimuses lahendada teemat nii avaliku diskussiooni kui ka ettevõtjatega suhtluse kaudu. Oleme teadlikud, et paljud ettevõtjad võivad selliselt tegutseda teadmatusest, ning seetõttu aitame neil maksuarvestuse õigeks saada või saame meie ettevõttelt piisavad selgitused, miks antud juhul on selliselt toimetamine põhjendatud. 

Seetõttu ei ole MTA üle võtnud ka seadusandja funktsioone, vaid täidab oma seadusest tulenevat kohustust, tagades kontrolli maksuseaduste täitmise üle ning maksutulu laekumise.

Autor: Tanel Ruusmaa

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt