GDPR – ingel või koll?

Martin Mäesalu 09. mai 2018, 06:00
Martin Mäesalu
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180509/OPINION/180509716/AR/0/Martin-Mäesalu.jpg

Kehtima peaksid sellised reeglid, mille asjus on olemas teatud ühiskondlik kokkulepe. Isikuandmete kaitse määruse puhul on see küsitav, kirjutab advokaat Martin Mäesalu.

Veel mõne aja eest jäi mulje, et pärast 25. maid lahendatakse lõplikult Eesti riigi eelarve tasakaalu mure. Jõustub isikuandmete kaitse määrus (hirmsama sõnaga GDPR), mis võimaldavat hiigeltrahvide abil riigikassat täidetuna hoida. Tegelikkus on muidugi teine ja makse tuleb edasi maksta. 

Samas on selliste „kollitavate“ teemade juures küsimus natuke teises kohas. GDPR-i tõlge eesti keelde on 88 lehekülge pikk! Iga päev selle teemaga kokku puutuvad spetsialistid aga lõõbivad omavahel, mitu lauset selles aktis on korrektselt eesti keelde tõlgitud, ning panevad öökapile igaks juhuks hoopis ingliskeelse versiooni. Konkurentsiseadus oleks selle kõrval kergekaallane oma 90 paragrahviga.

Optimism kaob kiiresti, kui saab selgeks, et seaduse rakendamiseks vajalik keskmine kommentaar vähem kui tuhandele leheküljele tavaliselt ei mahu ning veel mõne aasta eest kohtas sageli valdkonna advokaatide kirjutisi, mis kurtsid, et reeglid on kohati üsna ebaselged. Euroopa Komisjoni uuema aja trend nõuda üha enam ökonomeetrilisi analüüse muidugi arusaadavust ning etteennustatavust süvendanud ei ole. Sellise printerivaenuliku ja Exceli-mahuka kõrgpilotaaži kõrval on samas praktikas üsna tavalised just kaasused, kus ettevõtja ei teagi, et ta võib olla midagi rikkunud. Näiteks, et erialaliidu vahendusel ühist muret arutades on tulemiks kahtlustus keelatud infovahetuses või et ta on hoopis turgu valitsevaks ettevõtjaks.

Iseenesest on selge, et kõik reeglid ei saagi olla lihtlausetega ega alati lihtsad, eriti uute valdkondade reguleerimisel. Samas peab siis küsima, kas vaatamata huvitavale teemale on reeglit üldse või konkreetselt sellisena vaja. Iga intellektuaalselt huvitava seadustiku tulemina peab keegi neid reegleid ka rakendama. Kusagil on inimesed, kes nüüd veedavadki aega mobiiliäppidele uusi tingimusi kirjutades, millega tuleb iga kord telefoni avades viis või kuus korda nõustuda. Seda, kas tegemist on aja ning ressursside parima kasutusega, ei küsi eriti keegi. Selle kõrval kipub ununema ka arusaam, et kehtima peaks reeglid, mille asjus on olemas teatud ühiskondlik kokkulepe. Kas see näiteks iga GDPR-i osa puhul on nii on selgelt küsitav?

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. May 2018, 12:37

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing