50 suurpetturi nimed peatselt avalikud

Eelmisel nädalal Äripäevas kütuseäri maksupetturi Oleg Belokrõlovile ja tema kaasosalistele peale pandud 26 miljoni eurone maksukohustus on näide uudisest, mille sarnaseid hakkame peatselt veel päris palju nägema.

Nimelt on eelmisest aastast lihtsustunud maksukuritöös süüdimõistetutele maksukohustuse rakendumine. Nagu maksuamet meile selgitas: „Isikul ei ole vaja läbida erinevaid menetlusi sama koosseisu/maksuperioodi suhtes ja lahendused saab läbi rääkida üheaegselt.“ Aga see pole veel kõik, nagu öeldakse alati ühes heas teleturureklaamis.

Nimelt on maksuamet tänavu esitanud kohtutele kokku 50 suurpetturi pankrotiavaldused ja johtuvalt kohtute töökiirusest on loodetavasti peatselt oodata otsuseid, kus nimeliselt toodud välja isikud, kellega ei tasu tehingusse minna. Kas just neile kõigile, kuid suurele osale ilmselt kehtestatakse ka ärikeelud, loodetavasti siis ilma mööndusteta. Seni on maksuametit kritiseeritud, et ta on küll järjest aktiivsemalt pankrotiavaldusi esitanud, kuid lähtunud nende esitamisel mitte võlausaldajate, vaid kitsalt riigi huvist maksuraha tagasi saada. 

Suur osa võlgades ettevõtteid hääbub üldse ilma pankrotiprotsessita, sest võlausaldajatel pole mõtet protsessimise peale raha raisata – pesast poleks pärast riigimaksude kättesaamist võtta mitte kui midagi.

Selle eraldi nopitud TOP 50 puhul on laiemaks sooviks ka ühiskonda ravida. Ehk et mitte niivõrd riigikassasse raha tagasi saada, sest paljudel juhtudel on võlglased ametlikult ju teatavasti varata, vaid süüpinki panna, avalikustada suurpetturite nimed. 

Perspektiivis lisandub sinna häbiposti veel inimesi, sest üle 100 000eurose võlasummaga on Eestis maksuameti erimenetluse valdkonnajuhi Airi Jansen-Uueda andmetel 80 inimest ehk et mõnikümmend inimest on veel ootel.

Äripäeva meelest on see riigiametil õige suund. Isegi, kui kogu raha kätte ei saa, on avalikustamine üsna valus hoop. Kui sa ikka guugeldades petturina läbi jooksed ja sult seetõttu ettemaksu küsitakse, on üsna raske uusi tempe teha. Ja lisaks veel see hoiatuseks-teistele-printsiip. Ei ole enam päris nii, et võib end tunda karistamatuna, mis julgustab ühtlasi laiemalt tegutsema, teisalt aga pannakse surve alla ausad ettevõtjad. 

Loomulikult, kõiki probleeme lahendava võluvitsaga nüüd ka tegemist pole, kuid see on samm, mille mõju ootab toimetus igal juhul huviga.

Kuhu veel edasi liikuda? Nagu maksuamet isegi tunnistab, pole pankrotimenetluse olukord Eestis tervikuna hea, sest maksejõuetuse hetk pole selge. Millal keegi maksejõuetuks muutub, on raske hinnata isegi maksuametil, rääkimata äripartneritest. Kui legaalsed sissetulekud kaovad, vara kirjutatakse teiste nimele, on tihti juba hilja reageerida.

Niisamuti on tegeliku kasusaaja vastutusele võtmise osas veel arenguruumi, et leida üles kõik peategelased, sest varade kõrvaletõstmiseks kaasatakse tihti ettevõttest väljapoole jäävaid inimesi, oma pereliikmeid, sugulasi, tuttavaid. See teeb probleemi lahenduse keerulisemaks.