Enamusosanikud tohivad raha välja kantida

Artur Knjazev 12. juuni 2018, 06:00
Artur Knjazev
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180612/OPINION/180619963/AR/0/Artur-Knjazev.jpg

Riigikohus kinnitas, et juhatuse liikmetest enamusosanikud võivad endale nii juhatuse tasusid kui ka lahkumishüvitist maksta, kirjutab advokaadibüroo COBALT advokaat Artur Knjazev.

Lahkumishüvitise puhul on tegemist sisuliselt preemiaga. Otsusest võib  järeldada, et peale lahkumishüvitise võib endale ka muid preemiaid määrata. Mis saab siis, kui enamusosanikud määravad endale liiga suured tasud ja hüvitised?

Sellises olukorras saab riigikohtu vastse seisukoha järgi ühing nõuda ülemäärase tasu tagastamist ning sellise otsuse vastuvõtmisel ei saa tasu või hüvitist saanud juhatuse liikmetest osanikud hääletada. Seega peaks seaduse mõtte järgi olema näiteks vähemusosanikel õigus võtta oma häältega vastu otsus esitada enamusosanikest juhatuse liikmete vastu ühingu nimel nõue ülemäärase tasu tagastamiseks. Ent sellest võib mööda minna.

Riigikohtu otsusest ilmneb seisukoht, mida saab tõlgendada nii: juhul kui ühingus otsustatakse ühe enamusosanikust juhatuse liikmega seotud küsimusi, kus talle kohaldub hääletuspiirang (näiteks otsustatakse esitada tema vastu nõue ebaseaduslike või ülemääraste maksete tagastamiseks), siis teisele enamusosanikust juhatuse liikmele, kes on samuti kas ebaseaduslikku või ülemäärast tasu saanud, hääletuspiirang ei kehti.

Seega näiteks olukorras, kus ühingus on kolm osanikku, kellele igaühele kuulub 1/3 ühingust, saavad kaks osanikku 2/3 häälteenamusega määrata endale põhjendamatult suuri tasusid ning hiljem hääletada teineteise suhtes tagasimaksmise nõuete esitamise vastu. Sellisest skeemist kõrvalejäetud osaniku 1/3 häälteenamusest ei piisa (üldjuhul on vaja üle 50% hääli), et võtta vastu kehtiv otsus enamusosanike vastutusele võtmiseks. Seega saavad enamusosanikud koos tegutsedes vältida vastutust ebaseaduslike või ülemääraste tasude ja hüvitiste tagasimaksmise ees.

Isegi kui hääletuspiirang peaks kehtima, saab seda rikkuda, ja selle eest ei saa vastutusele võtta. Hääletuspiirangu rikkumise õiguslik tagajärg on võimalus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist. Kehtetute otsuste korral puudub vähemusel võimalus pöörduda ühingu nimel ebaseaduslikke või ülemääraseid tasusid saanud enamusosanike vastu.

Juhatus kui ühingu esindaja saab muidugi ise ilma otsusteta ühingu nimel kohtusse pöörduda ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamiseks, kuid kui nõude sisuks on juhatusele endale makstud ebaseaduslike või ülemääraste tasude tagastamine, siis mõistagi ei soovi juhatus iseenda vastu kohtusse pöörduda. Seetõttu on vähemusosanikel vaja otsust, mille vastuvõtmist saavad enamusosanikud vältida.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2018, 12:40

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing