Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Karjaefektist Tallinna Sadama näitel
KariFoto: Postimees/Scanpix
Tallinna Sadama esimene börsipäev tõestas, et masside järgi käitumine toob tulu vaid õigel ajahetkel, teatud juhtudel tuleb kasumi maksimeerimiseks aga massidele vastu töötada, kirjutab börsitoimetuse ajakirjanik Indrek Mäe.
Karjaefekt osutus äratasuvaks vaid kauplemise esimesel pooltunnil, mil aktsia avanes 2,05 euro tasemelt, hakates hiljem kiiresti oma väärtust kaotama. Teiste eeskujul tegutsemisest ehk müügiorderi börsilesaatmisest said kasu vaid need, kes tegutsesid kiiresti. Pärast seda, kui aktsia oli jõudnud vajuda alla kahe euro taseme, osutus kasulikumaks aga massile vastu töötada.
Oli huvitav jälgida, kuidas kahe euro tasemest allapoole muutusid müügimahud suuremaks ning aktsia vajus kiirelt isegi 1,91 euro tasemele. Põhjus, miks aktsia hinna vajudes müüjaid juurde tekkis, seisneb ühelt poolt selles, et ka 1,9euroselt hinnatasemelt on võimalik kasumit võtta, teisalt aga selles, et oodatav kaotusvalu edasise kukkumise korral on psühholoogide hinnangul kaks korda tugevam emotsioon kui võimalik võit.
Nii oli enne seda, kui aktsia 1,93 euro piirimail stabiliseerus, tunda kerget paanikamüügi hõngu hoolimata sellest, et isegi aktsia vajumisel alla 1,9 euro oleks tootlus püsinud 10 protsendi piirimail. Igati viisakas number. Võitsid need, kes hetkelist paanikat ära kasutades ei kartnud aktsia edasist langust ega tormanud müüma, vaid ostsid aktsiaid juurde. Samuti need, kes lihtsalt paanitsemata istusid, sest hiljem on võimalik väärtpaberitest juba suurema raha eest loobuda.
Kaotajaid polnud
Tõsi, kirjeldatu puhul on tegemist olukorraga, kus karjaefektiga valel hetkel kaasaminek maksis kätte vaid tulukuses, kuid ei tekitanud kahju. Ka 1,91eurose aktsiahinnaga, mis on praeguse seisuga madalaim punkt, Tallinna Sadamast loobujad said hinnatõusult 12,3 protsenti tootlust. See tähendab, et võideti vähemalt kahe aasta dividend ning seda vaid päevaga. Lisavõidu annab seegi, et täna teenitav 12 protsenti on raha ajaväärtust arvestades rohkem väärt kui täpselt summa pärast kaht aastat dividendikorjamist.
Seetõttu tasub nendel, kes korra karjaefektiga alt läksid, teist viga mitte teha. Ei maksa eksida investeerimise teise põhimõtte vastu ning mitte mõelda sellele, palju oleks võinud võita, vaid keskenduda reaalselt olemasolevale. Nii on ikka võimalik oma investeeringust viisakalt väljuda, selle asemel et oodata hinna kerkimist avanemise tasemele või kõrgemale.
Sellele, et viimast ei pruugi tulla, viitab ka see, et turusügavust vaadates püüavad tõenäoliselt mitmed institutsionaalsed investorid aktsiaid mõne tuhande kaupa tilgutades samuti vähemalt osaliselt kasumit võtta. Fakt, et neile jagati aktsiaid stabiilsuse ootuses rohkem, võib hinda veel pikalt praegusel tasemel hoida.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.