Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millist küberkaitse strateegiat Eesti vajab?

    Birgy LorenzFoto: Maris Valdmets

    Digimaailma ohtude kasvades on tekkinud ka võimalus end nende vastu kindlustada, kuid rumaluse ja ükskõiksuse vastu ei aita ükski kindlustus, kirjutab TTÜ küberkonverentsi korraldaja Birgy Lorenz.

    Eelmisel nädalal toimus Tallinna Tehnikaülikoolis küberkonverents, kus otsiti vastust küsimusele, mida peaks iga Eesti inimene või ettevõte küberkaitsest teadma, et olla valmis erinevateks jamadeks.
    Jõudsime arusaamale, et Eesti vajab kahte harivat küberkaitse strateegia alamosa. Esiteks, kuidas kasvatada tavainimesi ja kuidas tõsta ettevõtete küberhügieeni üldist taset. Teiseks, kuidas tuua valdkonda parimad spetsialistid, sest puudu on nii tehnilise poole oskajatest kui ka tõlgendajatest, kes oskajate teadmise ja info lihtsas inimkeeles ühiskonda viivad.
    Kui ajalooliselt digiväljakutsed said alguse spämmkirjade saatmisest 1990. aastatel, siis nüüdseks on kujunenud olukord, kus küberintsidentidega võib kaasneda reaalne oht inimeste elule, riikide ja äri toimimisele. Näitena võib tuua insuliinipumba häkkimise või poliitikas valimistulemustega manipuleerimise. Ka World Economic Forumi 2018 riskide kaardistusest näeme, et küberkuritegudest ettepoole on edetabelisse jäänud ainult ekstreemsed ilmastikunähtused, mille mõju on veel katastroofilisem.
    Kui riskide vastu kindlustamine näiteks reisimisel, kinnisvara ja autot soetades on muutunud Eestis igapäevaseks, siis digitaalvaldkonna küberjuhtumite vastu kindlustamine on uus trend. Rikkam osa maailmast on hakanud sellele mõtlema tänu sagenenud krüptovara juhtumitele, andmeleketele ja ka mainekahju nõuetele, mis võivad ettevõtte isegi pankrotti ajada. Kindlustuste jaoks on aga pähkel see, et kui üleujutus või lennu ära jäämine on pigem kohalik mure, siis näiteks küberturbe probleem võib hommikul kell 8.00 aktiveeruda USAs, levida minutiga Jaapanisse ning 8.05 vaevleb selle käes juba pool Euroopat.
    Uks alati lukku
    Et ei tekiks väärarusaam – kui võtta küberintsidentide vastu kaitse kindlustuselt, ei tähenda see, et saaks jalga muretult üle põlve edasi kõlgutada. Sarnaselt maja kindlustamisega on riskide maandamiseks vaja muretseda paremad uksed ja aknad ning neid ka lukus hoida, kui kodust lahkutakse. Eeldus on, et kui esmane mure ilmneb, siis inimene püüab ise hakkama saada – kustutada näiteks tulekahju, mitte ei oodata kindlustuse ja abi saabumist. Nii on ka digimaailmas – esimese 48 tunniga peab ettevõte maailma küberkindlustuspraktika järgi enamasti ise hakkama saama ja alles aja möödudes kaasatakse vajalikke välisspetsialiste, aidatakse analüüsida olukorda, teavitatakse kliente ja avalikkust.
    Isiklikult näen järeltegevusena ka vajadust küberturbealaseks koolituseks, kui oht realiseerus inimtegevuse või tegemata jätmise tõttu. Ohus on kõik – igaühel on oma Achilleuse kand, mida saab ära kasutada.
    Autor: Birgy Lorenz
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.