Kaitsekulud: enne 100 miljoni lisamist võiks 10 miljonit kokku hoida

Viimati president Kersti Kaljulaid võidupüha paraadil, kus ta ütles: „Kui märkame valimisprogrammis märksõnu uutest sõjalistest võimetest või relvasüsteemidest, siis mõelgem, kas kaitsekulusid tuleks sellisel juhul tõsta 2,5%, 3% või veelgi enam SKPst?“

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ütles sel nädalal ERRile, et Eesti reaalselt 2,17protsendine kaitsekulutuste tase SKPst on hea, aga ei õhutõrje ega tankide jaoks meil praegu kaitse-eelarves raha pole. Sakkovi sõnul tuleks Eesti kaitsekulutused tõsta 2,5%ni SKPst.

Eesti kaitse-eelarve on kasvanud arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel ennaktempos, küündides juba praegu üle poole miljardi euro. Kaitsekulutuste tõus 2,1%-lt 2,5%-le SKPst tähendaks riigieelarvele lisakoormust 80–100 miljonit eurot aastas. 

Jah, julgeolek, iseseisvus on kõige alus. Ilmselt ütlevad julgeolekuraportid, et riskide vähendamiseks on lisaraha vaja. Kuid 100 miljoni lisamisel peaks arvestama kolme seigaga. 

Esiteks, majanduse kasvades see summa kasvab ehk riigieelarves lukku pandud kulude osakaal suureneb samuti. See tähendab, et riigieelarve võime kohaneda muutuvate oludega teistes eluvaldkondades väheneb veelgi.

Teiseks, relvastuse hankimise raha läheb Eestist välja ega anna tööd siinsele erasektorile. Erinevalt suurematest riikidest, näiteks USAst, kus arvestatav osa kaitse-eelarvest suundub tagasi enda ettevõtetele. Jah, Eestis sai hiljuti seadustatud võimalus moona toota, kuid pole mingeid signaale näinud, et kohalik kaitsetööstus suureks ja võimsaks kasvaks. Võiks kaaluda vähemalt osa sellest võimalikust lisarahastusest suunata kaitseväe kõrval teistele riigikaitse valdkondadele.

Ja kolmandaks ütleb kogemus, et kui mingi üksuse kulud on aastaid kasvanud, ja märkimisväärselt kasvanud, kipub efektiivsus vähenema. Oleme me täiesti kindlad, et tänavu riigi kaitsele kulutatavast enam kui poolest miljardist eurost ei saa mõned miljonid maha võtta, ilma et riigi kaitse kannataks? Mäletan, et kui Mart Laar oli kaitseminister, sai seda tehtud küll. Ehk teisisõnu, enne kui 100 miljonit lisaks anda, võiks 10 miljonit kokku hoida.