Meelis Mandel • 20. juuli • 2 min
Jaga lugu:

Eesti suurejooneline küberrelvastumine

Eesti küberrelvastumine ja propagandatalitus on võtmas sisse nii kiireid pöördeid, et peab küsima, kas see mitte ülejäänud ühiskonna arvel ei tule, leiab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.

Kultuurikatlas toimus Balti M&A ning riskikapitalifoorumi seminar.
Kultuurikatlas toimus Balti M&A ning riskikapitalifoorumi seminar.  Foto: Andres Haabu

Sellest aastast suurenes riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni eelarve varasemalt 60 000 eurolt 800 000 eurole aastas ehk 13 korda, töötajate arv kasvas kahelt kümneni. Lisaks on propaganda ja valeuudistega võitlemiseks pool tosinat inimest tööl ka kaitseväe peastaabi strateegilise kommunikatsiooni osakonnas.

Siis veel see 320 miljonit Eesti ja Venemaa vahelisele tarale. Mis tankide vastu ei kaitse. Riigikontrolör, kes julgeb kulmu kergitada ja alternatiive küsida, lastakse kiirelt sõelapõhjaks. Ehkki hinnapakkumiste voor tuleb korraldada isegi ühe kontoritooli vedamiseks Pärnust Viljandimaale, nagu me kõik töötukassa paari aasta tagusest uudisest mäletame, on 300 ja enama miljoni kulutamise kahtluse alla seadmine isamaavaenulik tegevus.

Reedel jooksis ERRist läbi uudis, et augustist alustab kaitseväes täiesti uus väeliik – 300inimeseline küberväejuhatus. 300 IT-spetsialisti?! Ainuüksi palgakulu kuus üle miljoni. Jah, Eestil peab olema küberkaitse ja -ründe võimekus, kuid kas siin natuke samamoodi kiirelt üle ei pingutata?

Eesti kaitse-eelarve on kasvanud arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel ennaktempos, küündides juba praegu üle poole miljardi euro. Käivad jutud selle suurendamiseks. Kaitsekulutuste tõus ainuüksi 2,5%-le SKPst tähendaks riigieelarvele lisakoormust 80–100 miljonit eurot aastas. See omakorda aga vähendab riigieelarve võimet kohaneda muutuvate oludega teistes eluvaldkondades. Ühiskonna teiste osade toimimine on Eesti kaitsmiseks sama oluline kui kaitsevägi.

Märkus: Kaitseväe peastaab täpsustas, et 300inimeseline küberväejuhatus ei tähenda, et need 300 kõik uued inimesed on. Uusi töökohti luuakse kümne aasta lõikes veidi üle 60.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt