Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööõnnetuse kindlustus paneks tööandjat rohkem hoolima

    Tööõnnetuste arvu vaadates on selge, et kuidagi tuleb tööandjat motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast. Kindlustussüsteem aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks enesekontrolli mehhanismi, leiab tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

    Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus puudub eraldi tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem. Tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kulud kannab praegu eelkõige riik ehk meie kõik koos – solidaarse pensioni- ja ravikindlustussüsteemi kaudu. Kehtiv süsteem on lihtne – kui töötaja satub tööõnnetusse ning jääb töövõimetuslehele, siis maksab haigushüvitist talle alates teisest päevast haigekassa ning seda 100%lise hüvitise määraga. Tema ravi ja ravimikulud hüvitab samuti haigekassa.
    Töövõimetoetust maksab töötukassa, tööturuteenuseid lisaks ka sotsiaalkindlustusamet. Kui töötaja on tööõnnetuse tagajärjel hukkunud, siis maksab toitjakaotuspensioni välja samuti sotsiaalkindlustusamet. Ükski nendest väljamaksetest pole aga seotud töökeskkonna tegeliku olukorra või tööandja vastutusega.
    Praegu makstakse kinni tagajärgi
    Kahtlemata võib siinjuures väita, et töötaja ja tööandja panus on ju tegelikult juba antud, maksude maksmise kaudu, mille arvel need väljamaksed ju haigekassast, töötukassast ja sotsiaalkindlustusametist tehakse.
    Tõsi! Kuid see ei lahenda probleemi, et ka õnnetuse järel ei muudeta töökeskkonna olukorda ning seeläbi tekivad edasi järjest uued abivajajad ehk ühiskonnale tervikuna tekivad üha uuesti ja uuesti kulud, kuigi need oleksid ärahoitavad. Praegune süsteem ei motiveeri töösuhte pooli panustama ennetusse, vaid keskendub ainult tagajärgedele.
    Seos töökeskkonna tegeliku olukorra ja töötajale tekkinud kahju vahel tuvastatakse sisuliselt vaid juhul, kui töötaja nõuab täiendavat kahjude hüvitamist võlaõigusseaduse alusel tööandjalt otse või siis juba kohtu kaudu. Kohus hindab alati mõlema poole panust töökeskkonna korraldusse ning nõuete täitmisse.
    Häda on aga selles, et kohtumenetlus on aeganõudev ning omakorda kulukas. Kui inimene on juba tervisest ja tööst ilma jäänud, ei ole ta valmis veel õigusabiteenuse ja kohtu peale raha kulutama. Seda näitab ka kohtusse pöördumiste arv, mis on keskmiselt 10 juhtumit aastas tööga seotud tervisekahjude hüvitamise nõudmiseks.
    Kes tegi, kus juhtus?
    Uued töövormid muudavad olukorra veelgi keerukamaks, sest paratamatult kerkib küsimus, kes vastutab töötegija tervise eest ajal, kui ta teenust osutab või mõne moodsa platvormi vahendusel lisaraha teenib. Kas sellistes vabades tingimustes saab vastutuse panna ainult töölepinguga inimese tööle võtnud tööandjale? Kuidas kindlaks teha, millist tööd tehes tervisekahju tegelikult tekkis?
    Ideaalseid lahendusi ei ole, kuid tööõnnetuste arvu vaadetes on selge, et kuidagi tuleb pooli motiveerida rohkem hoolima heast töökeskkonnast ning panustama selle loomisse. Kindlustussüsteem aitaks sellele kindlasti kaasa, sest tagaks enesekontrolli mehhanismi.
    Tööinspektsiooni andmed näitavad, et eelmisel aastal juhtus Eestis 5184 tööõnnetust, millest 1117 olid rasked ning 9 lõppes surmaga. Kõik need arvud näitavad vaid töölepinguga töötavaid töötajaid ning ei kajasta näiteks töövõtu- või käsunduslepingu alusel teenuse osutajaid/ töö tegijaid. Statistikaameti andmetel juhtub Eestis tegelikult igal aastal ligi 10 000 tööõnnetust.
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.