Miks ma ei suuda keskenduda?

25. juuli 2018, 06:00
https://www.aripaev.ee/storyimage/ea/20180725/OPINION/180729845/AR/0/AR-180729845.jpg

Minu töös on kõige tähtsam uute ideede, katsete ja lähenemisviiside väljamõtlemine, kuid keeruliseks teeb asja eelkõige mu enda saamatus oma mõttetööle keskenduda, kirjutab ajuteadlane Jaan Aru.

On lihtne mõelda kodust ja lastest, töökaaslaste intriigidest, on lihtne unistada, veel lihtsam vaadata homset ilma, lugeda Donald Trumpi järjekordsete rumaluste kohta. Kuid neetult keeruline on keskenduda sellele, mis minu töös tegelikult tähtis on. Kõige tobedam seejuures on, et ma ise ju tõesti tahan keskenduda just ja ainult tähtsatele asjadele. Miks ma siis ei suuda?

Peamisi põhjuseid on kaks. Esiteks: vaimne töö on raske, sest innovatsioon vajab uute mõttestruktuuride loomist ajus. Ajus uute teadmistekobarate tekitamiseks ei ole juhiseid; millegi uue loomiseks ei ole ega saagi olla sissetöötatud meetodit. Innovatsiooni jaoks tuleb oma enda aju juhtida ja see juhtimine - mõtlemine - on keeruline.

Teine põhjus, miks on raske keskenduda: aju on laisk. Kui võimalik, siis aju võtab rahulikult ja üritab vältida mõtlemist ja pigem teha sisseharjutatud tegevusi. Nende kahe põhjuse kombineerimisel sünnibki inimvaimu paradoksaalsus - inimestel on eriline võime luua midagi uut ja muuta maailma, aga suurem osa inimeste ajast läheb tühiste asjade peale.

Eriti rumalaks teeb olukorra see, et meie enda leiutised - meie enda innovatsiooni tulemused - muudavad meie edasist innovatsiooni raskemaks. Nii on potentsiaalsed leiutajad ja loomeinimesed Facebooki ja Instagrami kütkes: nende aju küll oleks võimeline tootma midagi uut, kuid innovatsioon jääb kümnete e-mailide, kõnede ja muu tühja-tähja taha, millega me oma päeva sisustame.

Kas sellest nõiaringist on väljapääsu? Kuidas jõuda tähtsate asjadeni, kuidas teha innovatsiooni? On kaks teineteisega vahetult seotud viisi: 1) tuleb vähendada neid pseudo-eesmärke, 2) peab end treenima ja sundima mõttetööd tegema.

Trikke pseudoeesmärkide vähendamiseks:

Ignoreeri. Igale kirjale, küsimusele, sõnumile, säutsule ja delfi kommentaarile ei pea vastama. Jah, ajus tekib kohe vahvaid mõtteid, mida vastata ja näiliselt need paar rida ju ei võta palju aega, aga kõik klikid ja tähemärgid päeva peale kokku röövivad olulise osa ajast, mida võiks kasutada millegi loomiseks. Veelgi enam, vastuste, postituste, kommentaaride ja muu peale mõtlemine kasutab otseselt seda ressurssi, mida on tarvis millegi uue loomiseks.

Planeeri. Aeg liigub armutult. Aega ei saa peatada, aga teda saab planeerida. Otsusta ette ära, mida ja millal teha. Kalendrid, kus iga päev on jaotatud tundideks, tulevad kasuks: jäta endale (eriti pärast lõunasööki) ka oma 15 minutit Facebooki aega, aga ära unusta tippajale panna aega mõttetööks.

Pane kinni. Kui see kalendrisse kirjutatud mõttetöö aeg saabub, siis sulge uks, lülita välja telefon, klõpsa kinni kõik veebilehitseja aknad, saada tüütu kolleeg minema. Ja keskendu oma mõtetele. Ei, mitte mõtetele õhtusöögist, toredast kolleegist ja delfi kommentaaridest, vaid nendele mõtetele, mis on pisut rasked - kuidas oma projektis edasi jõuda. Nutiseadme näppimine keelatud!

Kuidas end sundida mõttetööd tegema? Tihti õpetatakse, et tuleb teha seda, mida armastame. Et tuleb leida see töö, mida tahame teha. Aga kui meil on kümneid pseudoeesmärke, mis on ajule lihtsamad ja lõbusamad, siis kui teeksime seda, mida tahame teha, veeretaksime neid pseudoeesmärke edasi-tagasi.

Teisisõnu: interneti ja sotsiaalmeedia ajastul enam see mantra, et inimene peab tegema seda, mida ta tahab teha, ei kehti. Meie aju on laisk ja põrgatab mõnuga neid tühiseid eesmärke, aga see on lõks.

Arvesta, et innovatsioon ongi raske. Uued mõttekobarad tuleb tekitada ajus ja see punnitamine on tunduvalt keerulisem kui Instagrami tarbimine. Õnneks on üks asi selge: mõttetöö harjutamine teeb mõttetöö tegemise lihtsamaks. Niisiis, sea endale iga päev mõttetöö aega ja pea vastu - alguses on tung sotsiaalmeediasse piiluda suur, aga pärast mõningast harjutamist hakkavad ka mõtted koitma.

Sea iseendale varasemaid tähtaegu. Me kõik oleme väga laisad ja eriti hull on asi nendel inimestel, kelle töö on peaaegu ilma kindlate tähtaegadeta. Kui näete, et teid motiveerivad vaid tähtajad, siis andke iseendale ja ka avalikult lubadusi, millest kinnipidamine oleks natuke raske: siis peate punnitama ja olete motiveeritumad keerulist mõttetööd tegema. (Näiteks selle artikli oleksin kiiremini valmis saanud, kui oleksin toimetajale öelnud “teen nädalaga”.)

Leia lõpuks endale hea keskendumise koht - koht, kus saab alati tööd tehtud. See ei saa olla see sama töölaud, kus tavaliselt e-mailidele vastate, säutsute, sest siis - selles kontekstis - tuleb ajule ka meelde, et neid teisi asju saab teha. Leidke koht (või pargipink … või vann), kus te ainult mõtlete tähtsaid asju.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. July 2018, 16:35

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing