Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti eluasemelaenuturule oleks oma Tulevat vaja
Eesti eluasemeturule oleks samuti oma Tulevat vaja. Sellist, kes Eestis riskimarginaali kui mitte Soome tasemele, siis vähemalt selgelt alla lööks, kirjutab Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Meelis MandelFoto: Raul_Mee, Raul Mee
Kui keskpanga ökonomist Taavi Raudsaar mulle Äripäeva raadio hommikuprogrammis pankade eluasemelaenu marginaali tõusu põhjusena kasvanud nõudluse kõrval kahanenud konkurentsi panganduses välja tõi, siis pangad selle teise poolega nõus pole. Mõneti oodatult kostis kui ühest suust, et konkurents pangaturul olevat igati hea, intressitõusu põhjuseks kasvanud nõudlus ja üleüldse pole see marginaal nii kõrge ühti.
Meenutab mulle see jutt Skandinaavia pankade siinsete pensionifondide juttu enne Tuleva tulekut. Ei olevat võimalik aktsiafondidesse investeerida ja lihtsalt ei saa fonditasusid alandada, need on juba nii madalad, et naeruväärne. Elu näitas, et sai kõike ja päris hästi.
Paar aastat tagasi, mil ise laenu võtsin, võrdlesin siin tegutsevate Skandinaavia pankade eluasemelaenude marginaali nende koduturul pakutavaga. Vahe oli selgelt Eesti kahjuks, laenud olid siinpool lahte kallimad nii 25–30%. Mõlema riigi naaber on Venemaa, seega maariskiga nii suurt vahet mina vähemalt enda jaoks selgitada ei suuda. Küll on aga Soomes pankade arv kümneid kordi meie omast suurem.
Eluasemeturule oleks samuti oma Tulevat vaja. Sellist, kes Eestis riskimarginaali kui mitte Soome tasemele, aga vähemalt selgelt alla lööks. Eesti panganduses on eriti eraisikute teenindamises konkurents liiga väikseks läinud, järjest koonduvate või lahkuvate skandinaavlaste asemele polegi peale LHV tükk aega kedagi tulnud.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.