Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hallid kardinalid peavad vastutama
Maksukorralduse seaduse muudatuseelnõu on mõjus vahend võitluses variisikutega, loob eeldused maksulaekumiste paranemiseks ja aitab ennetada maksupettusi, kirjutab rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna peaspetsialist Taavi Juul.
maksudFoto: Julia-Maria Linna
Eelnõu alusel jõustub tuleva aasta algusest muudatus, mille järgi vastutab tegelik juht tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kehtivas maksukorralduse seaduses puudub võimalus nõuda sisse maksuvõlga isikult, kes ei ole äriseadustiku mõttes juriidilise isiku seaduslik esindaja, kuid kellel on ühingu üle tegelik mõjuvõim ja kes on teinud maksuvõla põhjustanud toiminguid või tehinguid.
Eesti võlausaldajate liidu juhi
Marie Rosina Äripäevas ilmunud arvamusartiklis on ilmselt muudatust valesti tõlgendatud või on selle eesmärkidest valesti aru saadud, nagu hakataks vastutusotsuseid tegema kõigi ühingutega seotud isikute suhtes, kelle puhul on kahtlus, et nad võivad olla andnud juhiseid maksukohustust mitte täita.
Raskustes olev ettevõte võib seista valiku ees, kas maksta enne riigile, töötajatele või võlausaldajatele. Üldjuhul on see ettevõtja valik, keda eelistada. Rõhutada tuleb aga, et riigi ees lasuva maksuvõla tasumist on võimalik ajatada ja kokku leppida ajagraafik võla likvideerimiseks. Üldises plaanis ei saa sellisel juhul rääkida ka maksuvõla tahtlikust tekitamisest. See muidugi eeldab, et maksukohustuslane ise näitab üles huvi maksuvõlgnevuse likvideerimiseks ja lahenduste otsimisel.
Puudutab vaid pettureid
Artiklis ei ole arvestatud asjaoluga, et muudatus hõlmab eelkõige neid juhtumeid, mil maksukahju on tekitatud tahtlikult ja tegu pole tavapärase äririski realiseerumisega. Tahtluse olemasolu peab tõendama maksuhaldur. See välistab olukorra, mil menetlust alustatakse liiga kergekäeliselt. Kahtluse korral on nii maksukohustuslasel kui ka väidetaval tegelikul juhil õigus esitada selgitusi ja tõendeid, mis maksuhalduri seisukohti ümber lükkaks.
Muudatuse eesmärk on võtta vastutusele need isikud, kes tegutsevad „hallide kardinalidena“, kasutades ametlikku juhti käepikendusena. Sellised inimesed on üldjuhul hästi organiseeritud ja nende eesmärk ongi pettuse kaudu kasu saamine. Sellisel juhul on põhjendatud, et ka nemad vastutaksid tekitatud maksuvõla eest teiste isikutega võrdsetel alustel. See aitab vähendada variisikute kasutamist ettevõtluskeskkonnas üldiselt ning efektiivsemalt tõkestada ka rahapesu ning terrorismi rahastamist.
Kokkuvõttes maksavad petturite tekitatud maksukahju kaudselt kinni seaduskuulekad maksumaksjad, sest laekumata maksutulu tõttu ei saa riik teha vajalikke investeeringuid, toetada ettevõtlust ja luua paremaid võimalusi majanduskasvuks. Otsustavaid meetmeid kasutamata võib jääda tegelikele maksukahju tekitajatele karistamatuse tunne, mis annab neile enesekindlust oma tegevusega jätkata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.