3. august 2018
Jaga lugu:

Tegevuspõhine riigieelarve annab eelise

Aastaks 2020 on plaanis Eestis üle minna tegevuspõhisele eelarvele, mis seostab iga euro konkreetse elanikele või asutustele pakutava teenusega, kirjutab rahandusministeeriumi tegevuspõhise eelarve projektijuht Eneken Lipp.

Foto:

Nii saame rohkem esile tõsta inimeste vajaduste täitmist ja tagada paremate teenuste osutamist. See aitab ka valitsusel paremini saavutada endale seatud eesmärke, kuidas Eesti elu paremaks muuta.

Kuuleme tihti küsimusi: „Kuhu riigi raha kulub? Kas selle raha eest oleks mõistlik teha midagi muud? Kas valitud suund on õige?“ Soovime, et teeksime riigis läbimõeldud ja tuleviku mõju arvestavaid juhtimisotsuseid. Seega tuleb tõsta suutlikkust kasutada ära kogu strateegilise juhtimise ja finantsinformatsioon, et pakkuda valitsusele otsuste tegemiseks korrastatud ning kvaliteetsel andmestikul põhinevat analüüsi ja ettepanekuid.

Tegevuspõhine eelarve seob ressursid tulemustega ja võimaldab neid koos mõõta. Riigis joonistub välja selge eesmärkide ja vastutuse hierarhia ning korrastatakse eelarvega seotud arengudokumentide jaotus. Aastaks 2020 on riigil ligikaudu 20 tulemusvaldkonda, mille raames seatakse üldeesmärgid, ja ligikaudu 60 programmi nende elluviimiseks. Riigieelarve koostatakse programmide kaupa.

Iga programmi juhtimiseks seatakse vastutavale asutusele tulemuseesmärgid. Asutuse juhi vastutus on saavutada kokku lepitud tulemus temale usaldatud ressursside piires. Seejuures ei ole oluline, kas tulemus saavutatakse personali- või majandamiskuludega.

Programmi eelarve koosneb teenuste maksumusest. Iga euro riigieelarves on seostatud teenustega.

Edaspidi saame rääkida uutest arendustest või poliitika muudatustest teenuse ja tulemuste kaudu. Näiteks: kui palju paraneb finantsjuhtimise kvaliteet riigis uue tsentraalse kuluarvestuse tarkvara soetamisega, millist eesmärki täidab uue erihoolekandeasutuse ehitus ja mitme kliendi vajadused on võimalik sellega rahuldada.

Võimaldab seada prioriteete

Ühetaoline hierarhiast lähtuv planeerimissüsteem loob alused prioriteetide seadmiseks vastavalt poliitilistele suundumustele ning võimaldab nende täitmist läbipaistvalt jälgida. Samuti kui Iirimaal, Šotimaal, Kanadas, Uus-Meremaal ja Austraalias on võimalik ka Eesti kodanikul jälgida valitsuse seatud eesmärkide täitmist mõõdikute kaupa.

Ühelt poolt eelarvepoliitika ja teisalt eelarve planeerimise prioriseerimine, vahendite ja tulemuste läbipaistev täitmise jälgimine survestab asutusi otsima efektiivsust sisemistest vahenditest.

Kui seni on ametnikud kaheksa kuud aastas tegelenud riigieelarvest täiendavat rahastust soovivate taotluste menetlemisega, siis edaspidi liigub põhirõhk tehnilise ja analüüsivõimekuse suurenedes juba praegu riigieelarves kavandatud kulude baasi sisse vaatamisele, efektiivsuse otsimisele ja ümberplaneerimisele.

Allikas: rahandusministeeriumi blogi

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt