Ma tean su salasõna, saada raha!

Kübermaailmas toimub kiire areng ja samamoodi arenevad ka kurikaelad, kes leiutavad aina uusi viise oma sigaduste kordasaatmiseks ning ohvritelt raha väljapetmiseks.

Kuulsad „Nigeeria kirjad“ on juba ajalugu, kuigi eri paigust eri sisuga suure raha meile potsab ka nüüd kirjakasti. Samas kui arvutikasutajate teadlikkus on kasvanud ja naljalt ilma korraliku turvavarata masinat ei leia, on ühtsesse süsteemi liitunud palju uusi liikmeid – nutitelefonid, mängukonsoolid, aina laiemat levikut saavad IoT (internet of things) seadmed jne – ja nende turvaalased kogemused ja oskused on puudulikud, kui mitte olematud.

Sisselülitatud WiFi ja „sinihambaga“ seadmed rahvarohketes kohtades (ühistransport, muusikapeod, ööklubid jm) on kerge saak sigadusi planeerivale kräkkerile – ei taha kasutada häkkeri nime, sest selle all mõeldakse pigem ausaid arvutifanatte.

Ka uuemad konsoolid on võrku ühendatud ning neile hangitakse tihti kahtlastest allikates piraaditud mänge, saades kaasavaraks „käomuna“, mis juba seespool turvamüüre saab asuda majandama kogu teie koduses või töökoha taristus. Varastada püütakse kõike, mida saab ja mida ei saa – paroole, kontoandmeid, isikuandmeid, isiklikke fotosid ja videofaile jpm, mida saaks kasutada väljapressimiseks või libakontode loomiseks, et omakorda levitada kasutaja ringkonnas viiruseid ja tagauksi.

Nädala jagu tagasi tabas paljusid inimesi meilide laviin, kus teatati nende paroolide leidmisest ning kinnitati, et nende tegevust täiskasvanute lehtedel on monitooritud ning salvestatud, kaasa arvatud filmitud veebikaamera abil. Vaikimise eest sooviti „mõistlikku tasu“ bitcoinides, vastasel juhul lubati vallatused avalikustada kasutaja pere- ja tööliikmete seas ning avalikes sotsiaalvõrgustikes.

„Tõendusmaterjalina“ lisati kaasa kasutaja kontonimi koos mailiaadressi ja parooliga. Enamjaolt on aga tegemist kuskil varasemast ajast lekkinud ja levitatud andmebaasidega ja konkreetset šantaažimaterjali ei pruugi ollagi.

Igal juhul tuleks kontod üle kontrollida ja paroolid kiiremas korras ära muuta. Ning samuti tuleks vältida lihtsalt äraarvatavate paroolide kasutamist ning olulisemates kohtades muuta paroole kindla ajavahemiku tagant.

Samuti peaks kasutama korralikku multiplatvormset turvatarkvara – parimatel tootjatel on oma versioonid mitte ainult Windowsi jaoks, vaid ka MacOSXi, IOSi, Androidi seadmete jaoks ning multipaketi ostmisel on sageli soodustus ühe litsentsi kohta.

Selle suve uuringutest nii Tom’s Hardware Labi kui ka PC Magazine’i andmetel on parimateks Kaspersky Lab, Bitdefender, Norton, McCafee ja MalwareBytes.