Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Andke üürnikule kindlust juurde
Inimeste soovi oma kodu ostmiseks kannustab tagant ebakindlus üürikorteris, äkki ei olegi paremaks käekäiguks vaja suure osamakse ja null-sissemaksega pangalaenu, vaid paremaid reegleid, mis kaitseks vahelduseks ka üürnikke, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul.
Keskerakonna valimislubadus anda igale perele abikäsi isikliku kodu soetamiseks on kaasa toonud üksjagu kriitikat, aga olulist punkti ühiskonnas see kindlasti puudutab. Aga kui riigihalduse minister Janek Mäggi hüppab džotile ja kinnitab, et kodu soetamine on üha raskem ja toob kaasa perelisa edasilükkamise, siis võiks hoopis küsida, miks noor pere, mille ruumivajadus ette teadmata, üldse endale kodu hankima ruttab.
Olles ise Kredexi noore pere kindlustusega korteri soetanud, võin kinnitada, et probleem on üürituruga. Enne oma kodu ostmist tuli läbi käia terve rodu kortereid ning sellega kaasnev ebakindlus ei tee ühegi perekonna und rahulikumaks.
Juttu, nagu oleks üüriturg üürniku poole kaldu, on tulnud kuulda varsti juba kümme aastat, aga üürnikel on sellest oma arvamus. Vaevalt sisse kolinud ja korter müüakse maha, aastakese sees elanud ja üür tõstetakse suvalisse kõrgusse, sellele lisaks veel omanikud, kes kaugelt liiga tihti tahavad sul söögituppa piiluda.
Sellele lisanduvad lihtsalt seadusega vastuolus olevad asjad, maakleritasud, mis tuleb tasuda üürnikul, kapitalikulud – korteriühistu remondifond – mis tuimalt lisanduvad üürile, kuigi peaksid selles sisalduma, ning lõpuks tagatisraha, mille päriselt tagasi saamine võtab teine kord aega pool aastat.
Üür ei pea tõusma koos hinnaga
Tegelikult ei ole mingit põhjust, miks korteri üür peaks tõusma samas taktis kõigi naabruses olevate korterite hindadega. Kui tahta tootlust, siis võiks rahulikult jätta üürniku korterisse pikemaks ajaks elama ning korrigeerida seda näiteks ainult inflatsiooni võrra. Tasub vaadata ka Saksamaa poole, kus üüri tõstmist tuleb põhjendada tehtud kapitalikulutustega, see tähendab, et korter on tegelikult läinud paremaks.
Äkki ei peakski siis hakkama ehitus- ja kinnisvaraturgu kütma hakkama laenudega, mida pangad väga ei tahaks anda. Kredexi riskitaluvusel on ka piirid ja USA Freddie Maci ja Fannie Mae hoiatavad eeskujud kaugele paista.
Annaks lihtsalt üürnikule kindlust, et ta päris üksi kinnisvaraturu spekulatiivsetes tuultes ei pea perekonda looma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.