Riigiteenused ei jõua idufirmadele järgi

Praeguseks on Eesti start-up-viisa saamiseks kandideerinud juba 721 firmat, kellest start-up-staatuse on saanud 41% taotlejatest. Iga firma taga, kes start-up-staatust soovib, on keskmiselt 2–4 inimest, seega võib öelda, et kuni 3000 asutajat soovib oma start-up'i just Eestis arendada.

Lisaks saavad start-up-staatusele kandideerida ka Eesti firmad, kes start-up-viisa abil saavad soodustingimustel üle maailma talente Eestisse värvata. Eesti idufirmas tööle asunud ja siia kolinud töötajad tulevad enamasti Indiast, Brasiiliast, Ühendriikidest, Venemaalt ja Ukrainast.

Tagasiside siia tööle asunud start-up'idelt on olnud positiivne. Eesti peamiste eelistena tuuakse välja tõhusat asjaajamist, tugevat kogukonda ning kontaktide saavutamise lihtsust. Peamised põhjused, miks Eestit hinnatakse, on riigi ja ärikeskkonna läbipaistvus ja usaldatavus ning tõhusus. Hinnatakse ka bürokraatia vähesust ja arenenud digilahendusi ning turvalisust ja stabiilsust. Eestis on paindlik ja sidus kogukond, hea elukvaliteet mõistliku hinnataseme juures ning puhas elukeskkond.

Teisalt on Eestisse kolinud start-up'ide asutajad välja toonud ka mitu probleemi. Üks esimesi kohti, kus inimesed pettuvad, ning tihti ka üks esimesi asutusi, kuhu neil on vaja minna, on politsei- ja piirivalveamet. Oleme reklaaminud neile hõlpsat ja kiiresti liikuvat riigisektorit, kuid PPAs ootavad ees järjekorrad ja mõnikord ka ametnikud, kes ei valda piisaval tasemel inglise keelt. Napib ka inglise keelt valdavaid perearste ning kohti rahvusvahelises koolis või lasteaias.

Samuti saaks riik enam panustada välisesinduste avamisse. Huvi start-up-viisa vastu on praeguseni olnud 67 riigist üle kogu maailma. Näiteks Lõuna-Ameerikas pole Eestil saatkonda, kuigi meie start-up'idesse tööle tulijaid on Brasiiliast märkimisväärne arv. See tähendab, et huvilised Lõuna-Ameerikast peavad ette võtma reisi näiteks New Yorki. Start-up-viisa vastu on suur huvi ka Iraanis, kuid kõige lihtsamini ligipääsetav saatkond selles piirkonnas on Türgi pealinnas Ankaras.

Saatkondi, mis tegelevad pikaajaliste viisade ja elamislubade taotlustega, on kokku 22, mistõttu lähim koht taotlemiseks võib jääda tuhandete kilomeetrite kaugusele.

Turunduskanalid, mis Eestit ülemaailmselt promovad, on aktiivselt töös, kuid riigi teenuste kvaliteet ja ligipääsetavuse arendamine ei tundu olevat prioriteet.

Riigiasutuste prioriteet peaks olema pakutavate teenusete inimkesksemaks ja ligipääsetavamaks arendamine, et need vastaksid inimeste ootustele, mille oleme riigina ise loonud. Oleme saavutanud edu andekate inimeste Eestisse meelitamisel, kuid kas riigina suudame neid siin ka hoida?