• Jaga lugu:

    Riigiteenused ei jõua idufirmadele järgi

    Eesti on ka välismaiste idufirmade seas populaarne riik, kuid riigi teenuste kvaliteet ja ligipääsetavus võivad saada takistuseks nende siia jäämisel, kirjutab Startup Estonia juht Maarika Truu.

    Maarika TruuFoto: Erakogu
    Praeguseks on Eesti start-up-viisa saamiseks kandideerinud juba 721 firmat, kellest start-up-staatuse on saanud 41% taotlejatest. Iga firma taga, kes start-up-staatust soovib, on keskmiselt 2–4 inimest, seega võib öelda, et kuni 3000 asutajat soovib oma start-up'i just Eestis arendada.
    Lisaks saavad start-up-staatusele kandideerida ka Eesti firmad, kes start-up-viisa abil saavad soodustingimustel üle maailma talente Eestisse värvata. Eesti idufirmas tööle asunud ja siia kolinud töötajad tulevad enamasti Indiast, Brasiiliast, Ühendriikidest, Venemaalt ja Ukrainast.
    Tagasiside siia tööle asunud start-up'idelt on olnud positiivne. Eesti peamiste eelistena tuuakse välja tõhusat asjaajamist, tugevat kogukonda ning kontaktide saavutamise lihtsust. Peamised põhjused, miks Eestit hinnatakse, on riigi ja ärikeskkonna läbipaistvus ja usaldatavus ning tõhusus. Hinnatakse ka bürokraatia vähesust ja arenenud digilahendusi ning turvalisust ja stabiilsust. Eestis on paindlik ja sidus kogukond, hea elukvaliteet mõistliku hinnataseme juures ning puhas elukeskkond.
    Teisalt on Eestisse kolinud start-up'ide asutajad välja toonud ka mitu probleemi. Üks esimesi kohti, kus inimesed pettuvad, ning tihti ka üks esimesi asutusi, kuhu neil on vaja minna, on politsei- ja piirivalveamet. Oleme reklaaminud neile hõlpsat ja kiiresti liikuvat riigisektorit, kuid PPAs ootavad ees järjekorrad ja mõnikord ka ametnikud, kes ei valda piisaval tasemel inglise keelt. Napib ka inglise keelt valdavaid perearste ning kohti rahvusvahelises koolis või lasteaias.
    Vähe välisesindusi
    Samuti saaks riik enam panustada välisesinduste avamisse. Huvi start-up-viisa vastu on praeguseni olnud 67 riigist üle kogu maailma. Näiteks Lõuna-Ameerikas pole Eestil saatkonda, kuigi meie start-up'idesse tööle tulijaid on Brasiiliast märkimisväärne arv. See tähendab, et huvilised Lõuna-Ameerikast peavad ette võtma reisi näiteks New Yorki. Start-up-viisa vastu on suur huvi ka Iraanis, kuid kõige lihtsamini ligipääsetav saatkond selles piirkonnas on Türgi pealinnas Ankaras.
    Saatkondi, mis tegelevad pikaajaliste viisade ja elamislubade taotlustega, on kokku 22, mistõttu lähim koht taotlemiseks võib jääda tuhandete kilomeetrite kaugusele.
    Turunduskanalid, mis Eestit ülemaailmselt promovad, on aktiivselt töös, kuid riigi teenuste kvaliteet ja ligipääsetavuse arendamine ei tundu olevat prioriteet.
    Riigiasutuste prioriteet peaks olema pakutavate teenusete inimkesksemaks ja ligipääsetavamaks arendamine, et need vastaksid inimeste ootustele, mille oleme riigina ise loonud. Oleme saavutanud edu andekate inimeste Eestisse meelitamisel, kuid kas riigina suudame neid siin ka hoida?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Harjumatu transpordiviis tõmbab vedude hinda alla
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.
Alles eelmisel nädalal saabus Hollandist Kaunasesse esimene konteinerite ja poolhaagistega kaubarong mööda Euroopa standardlaiusega raud­teed, nädal varem alustas Läti raudtee poolhaagiste vedu kahe suurema sadama vahel ning jäänud on veel käivitada pool­haagiseid­ vedav rong Muuga ja Kaunase vahel.