Kuus investeerimisnippi algajale investorile

Mikk Taras  Foto: Meeli Küttim
5. september 2018
Jaga lugu:

Kapitali kasvatamisel tuleb arvestada erinevate turufaasidega ning jälgida kindlaid põhimõtteid ja fookuspunkte, kirjutab LHV portfellihaldur Mikk Taras.

Esiteks, kui eesmärk on hea absoluuttootlus, siis tuleb osata turust eristuda. Sellise lähenemisega tekib paratamatult olukordi, kus soovitud 12% tootlusvõimaluse puudumisel on mõttekas rahas istuda. Üldiselt võiks aga mainitud 12% oodatava tootluse korral olla avatud – jõuga selle teenimist igas turufaasis eeldada ei saa ja kui ei leidu mõistliku hinnaga varasid, tuleb kas leppida väiksema oodatava tootlusega või oodata, kuni varade hinnad on uuesti odavamad.

Teiseks on tähtis hajutatus – siin võiks piisata 20–30 investeerimisideest, mis igaüks võiks olla iseseisvalt põneva kasvulooga. Selliselt oleks tulem mõistlik hajutatus, kus ei pea alati liikuma nagu turg tervikuna, kuid teistpidi on ühe investeeringuga seotud spetsiifilised riskid piiratud. Üldine reegel – pigem vähe ideid, millega töötada süvitsi, kui sadu või tuhandeid positsioone, millest teada vähe.

Ära lähtu vaid odavast hinnast

Kolmandaks tuleb investeerimisideede otsimisel panna rõhuasetuse strukturaalsetelt tugevatele majandusharudele ja kvaliteetsetele ettevõtetele. Puhtalt odava hinna pärast ei tasu varasid portfelli soetada. Sageli on need põhjusega odavad. Eriti turu hilises tõusufaasis, kus parem maksta natuke kõrgemat hinda kvaliteetse vara eest kui soetada odavat ettevõtet, mis ei ole võimeline majanduse raskemat faasi üle elama.

Neljandaks tasub täpselt paika panna, milline on investeerimisprotsess – kuidas üks idee portfelli jõuab, mida ühe analüüsi käigus vaja kaardistada, millisel viisil ideid meeskonnale esitleda, kes ja kuidas seda jälgima hakkab, kas otsused tuleb teha konsensuslikult jne. Siin väga erinevaid lähenemisi, aga oluline oleks protsess läbi mõelda ja süstemaatiliselt kasutusele võtta. Iga portfelli ettevõte eeldab, et selgeks on tehtud nii ettevõtte kui ka kogu tööstusharu trendid.

Selle punkti taga peitub ka üksikaktsiate/-võlakirjade valimise peamine kriitika – see eeldab sisuliselt sama süvitsi ärimudelite analüüsi, nagu oleks investor ettevõtte omanik. Selle lähenemisega peab olema valmis väga paljud ideid kõrvale jätma, kuna need ärimudelid või tööstusharud lihtsalt ei ole hoomatavad. Mis aga sõelale jäävad, need eeldavad süvitsi tööd.

Kirjuta välja investeerimistees

Üldiselt võiks siin jälgida enne lõpliku otsuse tegemist reeglit, et kirjutada üks paragrahv või lehe peale välja konkreetne investeerimistees, mida ühe positsiooni puhul jälgida. Kui seda ei suudeta teha, siis üldiselt ei ole ilmselt ikkagi suudetud piisavalt täpselt ära kaardistada, mis on peamine tegur, mis konkreetse vara hinda mõjutab.

See on ka natuke seotud koduturuga. Kuigi instrumentide valik on siin väike, siis kindlasti on investoril siinsete ettevõtete kohta rohkelt infot, teadmisi ja tunnetust, et huvitavamaid võimalusi ära kasutada. Jõuga seda tegema ei pea, aga praktika näitab, et mõned ideed kipuvad koduturul ikka olema, mis huvitavad.

Viiendaks tuleb jälgida regulaarselt portfelli soetatud ideid – kvartalitulemused, uudised, suuremate hinnaliikumiste põhjused ja kuidas need ideed on avatud erinevatele riskidele. Üldiselt tasuks meeles hoida, et ettevõtte spetsiifilised tegurid on üks pool, muutused makrotrendides teine (intressid, valuutad jms), mis aktsia hinda suurelt võivad mõjutada. Portfelli positsioon võiks olla erinevate makrostsenaariumite korral ära kaardistatud.

Lõpetuseks soovitan panna võimalikult palju aega ja resurssi konkreetsete ideede ja nendega seotud riskide jälgimisele. Sellisel juhul võivad küll lühiajaliselt hinnad teha, mida tahavad, aga võib eeldada, et kui tegu on kvaliteetsete varadega, siis kasvavad need 3–5 aasta lõikes (teinekord ka pikema aja peale) lõpuks ikkagi oma õiglase väärtuseni.

Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt