Tugiteenused ei jõua tasuta bussitranspordile järele

Tasuta transpordi on Eestis eriti hästi vastu võtnud Lõuna-Eesti elanikud. Nii Tartumaa, Valgamaa kui ka Kagu ühistranspordikeskuse haldusalas sõitvad bussid on tihti koormatud ning nõudlus on suurem, kui tellija ehk riik oleks kunagi ette osanud näha. Bussiettevõttena oleme olukorras, kus soovime inimesi hästi teenindada ning oleme andnud ühistranspordikeskustele teada soovist vahetada väiksemad bussid suuremate vastu. Lahenduste leidmisel seavad aga piirangud jäik riigihangete seadus ning rahapuudus.

Ühistranspordikeskustel on tavaliselt liinivõrgu tihendamiseks ette nähtud 10% lisavahendeid, kuid sellest ei piisa olukorras, kus reisijate arv on kasvanud 30–35%. Vahel on majanduslikult otstarbekam asendada väiksem buss suuremaga, mitte tekitada samale kellaajale paralleelliini. Kohalikul ühistranspordikeskusel peaks olema võimalus lisaks liinivõrgu korrigeerimisele muuta lihtsamalt ka lepingutingimusi, et tagada inimestele mugav, õigeaegne ja kvaliteetne ühistransporditeenus.

Siiani sõidab Eestimaal liine, mida kasutab sõltumata tasuta sõidust ainult väike hulk inimesi. Neile on need liinid äärmiselt olulised, kuid sellistel marsruutidel pole mõtet praktiliselt tühja bussi sõita. Näiteks Põlvamaal oleme teinud ettepaneku katsetada sõiduauto kasutamist kahel maakonnaliinil, kus sõitjate arv bussis ei ole juba ammu ületanud kaheksat reisijat. Jäiga riigihangete seaduse tõttu ei ole me aga suutnud ühistranspordikeskusega mõlemale poolele aktsepteeritava lahenduseni jõuda, kuna sõiduauto kasutuselevõtt tähendaks automaatselt sissetuleku vähenemist.

Aina enamatel liinidel teenindatakse mõningaid peatusi vaid nõudmisel ehk buss peatub ainult siis, kui peatus on telefoni teel ette tellitud. Küll on aga sellistel liinidel hulgaliselt probleeme tekitanud asjaolu, et riikliku reisiplaneerija mobiiliversioonis puudub tänaseni märge peatuste ettetellimise vajaduse kohta. Tihti ootab inimene peatuses bussi, teadmata, et ta oleks pidanud bussi ette tellima. Ettetellimise vajaduse info puudub tihti ka peatustes asuvatel sõiduplaanitahvlitel, kuna riiklikust serverist saadavad väljatrükid sellist infot ei sisalda. Siingi oleks aeg süsteem paindlikumaks, informatiivsemaks ja reisijasõbralikumaks muuta.

Bussi saab tänaseni ette tellida vaid telefoni teel ja ainult eelneval päeval, mis teeb sellise teenuse kasutamise keeruliseks. Riik võiks tugeva hajaasustusega piirkondade elanikele vastu tulla ning luua ühtse ühistranspordi tellimissüsteemi, mis oleks seotud vahetult piletimüügisüsteemiga ja dispetšerrakendusega ning võimaldaks oluliselt tellimise ebamugavust ning ettetellimise aega vähendada. Bussifirmadel on reageerimisvõimekus selleks olemas, et kliendi vajaduste järgi paindlikumalt sõita.

Ühtsest süsteemist oleks palju abi ka siis, kui talvel ja kevadel ei võimalda puudulikult hooldatud teed bussidel tavapärast marsruuti läbida ning tuleb kasutada ümbersõite. Süsteem annaks reisijale asjakohast ja kiiret infot ning tõstaks usaldusväärsust tasuta ühistranspordi vastu.

Vedajana teeb meile väga head meelt, et ühiskonnas on tekkinud diskussioon transporditeemadel ning täiendavad reisijad on leidnud tee ühistransporti kasutama. Ent nüüd tuleks ühtlase kvaliteedi tagamiseks järele aidata ka tugiteenuseid ning likvideerida ületäituvuse probleemid, et uute sõitjate pahameel ja tõrksus ei viiks neid taas ühistranspordi kasutamisest eemale.