Kristel Härma • 28. september 2018
Jaga lugu:

Toetus kui kihlvedu eurorahaga

Eesti riik ei peaks sissetulevat euroraha kasutama ebaloogilisteks meetmeteks, mida ettevõtted ei vaja ja tõenäoliselt kasutada ei saa. Eriti kuna müstilist Euroopa raha lõputult sellises mahus meile ei tule, kirjutab ajakirjanik Kristel Härma.

Foto: Andras Kralla

Valgamaa lihatööstur Olle Horm on Kagu-Eestisse töökohtade loomise toetusest tuntavalt häiritud. Ta peab seda naeruvääristavaks. Olukorras, kus tal on niigi pea võimatu leida uusi töötajaid, kes tahaksid töötada tootmises ja iga päeva tööle ilmuda, panustab riik selle peale rahaga. Kui tal see õnnestub, maksab riik poole töötaja palgast kinni. Võiduraha saamiseks tuleb palgata aga vähemalt viis töötajat korraga. Ettevõte, kes endale viis uut töötajat korraga leiab, on niigi juba võitnud, ja ilmselgelt teavad nad seda hästi. Eriti suurettevõte, keda lisanduvate töötajate kulu põhja ei tõmba.

Euroopa Liidu raha tuleb mõistagi kasutada, kuid mitte kihlveona. Kagu-Eesti tööandjad on ise juba ammu tööturu muutustega kaasa läinud ja taibanud, et nende puuduolevad töötajad asuvad mõnes teises maakonnas. Nad toovad nad bussidega kohale, kui vaja. Nad on selle probleemi juba ise lahendanud.

Lahendada tuleb aga see, et nendes piirkondades elamine oleks atraktiivne, mõistlik ja mugav, et puuduolevad spetsialistid just seal tahaksid paikseks jääda. Lahendada tuleb see, et meil haritaks vajaminevate oskustega inimesi. Tuleb lahendada see, et meie inimesed saaksid aru, milleks neid meile kõigile vaja on, selle asemel, et toetusrahadega kodus istuda.

Kui tegeleks põhjustega?

On suurem tugevalt kinnistunud probleem, et Eesti riigis tegeletakse tagajärgedega, mitte probleemi juurtega. Viimased rohkem kui kümme aastat tehakse seda veel justkui müstiliselt isetekkiva euroraha toel. Riigikontroll on aga märkinud, et tõenäoliselt saab Eesti järgmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil – mis ootab meid juba kahe aasta pärast – 40 protsendi võrra vähem toetusi.

Muidugi võib seni sissetulevat raha suunata igale poole, kuhu annab, kuid võiks mõelda, kas ei saaks seda teha arukamalt. Arukamalt kui selle suunamine ettevõtetele, kes seda ei taha ja kes seda suure tõenäosusega ei näegi enne, kui toimub tööturul suurem muutus.

Praegu, enne eurorahade 40% suurust kärbet, on aeg, kus eriti hoolega kaaluda, kuidas praegusi rahavooge kasutada nii, et me saaksime ellu kutsuda muutused, mis püsiksid ilma eurosüstita ka pärast 2021. aastat.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum