4. oktoober 2018
Jaga lugu:

Ettevõtjaks saamisest lahutab vaid üks samm

Paljudel ettevõtja elukutsest unistavatel inimestel jääb puudu julgusest astuda esimene samm, siin saavad abistada kogenud nõustajad, kirjutab Raplamaa arendus- ja ettevõtluskeskuse juhatuse liige Janek Kadarik.

Ilmselt pole Äripäeva püsilugejaid vaja veenda ettevõtluse olulisusest ega selgida äritegevusest nii ühiskonnale kui ka ettevõtjale endile kerkivat kasu. Aga tõenäoliselt on Äripäeva lugejate hulgas palju neidki, kes alles hauvad oma äriideed või võtavad hoogu palgatööst loobumiseks oma ettevõtte loomise nimel. Hiljuti avaldatud Kantar Emori uuring igatahes kinnitab, et viiendik meie inimestest plaanib järgneva viie aasta jooksul alustada oma ettevõttega.

Kui seda viiendikku vaadata natuke täpsemalt, siis joonistub välja ka tüüpilise kõhkleja portree. Ta on väga sageli keskealine naine, kel lapsed juba suured ning elukogemust üksjagu. Ning kes on juba mõnda aega vaaginud võimalusi hakata tegema oma asja. Kindlasti on kõhklejaid ka meeste hulgas, ent alalhoidlikkus ning väiksem riskitaluvus on statistiliselt suurem naissoo hulgas.

Üldiselt on teada ka põhilisi kammitsejaid, mida võib laias laastus välja tuua kaks. Esiteks arvavad paljud kõhklejad, et neil pole piisavalt head (uut, originaalselt) äriideed.

Ning teiseks hoiab ettevõtlusega alustamist tagasi hirm ebaõnnestumise ees. Hirm kaotada nii säästud, kinnisvara kui ka maine kaalub üles võimaluse võita majanduslik ning elustiilivabadus.

Esimesse rühma kuulujatele võime julgustuseks öelda, et sageli osutub äris kõige tulutoovamaks juba ammu teada-tuntud asjade tegemine õigel ajal ja õiges kohas, mitte algupäraste teenuste või toodete turule toomine. Ning teise rühma esindajad peaksid lihtsalt hoolsalt järgima põhitõde, mille kohaselt ei tohi kõiki mune panna ühte korvi.

Tõe kriteerium on praktika

Tänavuse ettevõtlusnädala juhtmõte on "Samm Sinu unistuseni". Tõepoolest, ettevõtjaks saamisel ongi kõige tähtsam hakata reaalselt ja igapäevaselt asju ära tegema, mitte lõputult kaaluda erinevaid tegutsemisvõimalusi. Isegi kui praktikas tehakse samme vales suunas, on see parem kui lihtsalt teoretiseerida võimalike liikumissuundade üle. Tõe kriteerium on praktika.

Praktiliste teadmiste ja oskuste jagamisega tuleb alustada juba maast madalast. Kui viia noori juba koolis kurssi ettevõtluse põhitõdedega ning pakkuda neile reaalseid kogemusi õpilasfirmat tehes, saab vältida mitut valehoiakut. Noortele tuleb enam anda võimalusi ise otsustada, ise algatada ja seda juba lasteaiast alates. Paraku noored ülehindavad kasumi teenimise võimalusi ning alahindavad eduka äri tegemiseks vajalikku töömahtu. Ettevõtlusnädala noortele suunatud inspiratsioonipäevadel, ettevõtlusmängudes ning töötubades teemegi praktiliselt ja põnevalt selgeks, mida igapäevane äritegevus nõuab ja pakub.

Levitame ka täiskasvanute hulgas mõtteviisi, et just oma ettevõte tekitab ning hoiab tegutsemises motivatsiooni, mida palgatööl ei pruugi õnnestuda saavutada. Ning kui inimene suudab endale ise tööd pakkuda ning pakkuda seda teistelegi, siis on ta ühtlasi panustanud ka ühiskonna arengusse laiemalt. Seetõttu ongi vaja alustavale ettevõtjale pakkuda tasuta nõustamist, koolitusosakuid, tegutsemisvõimalust ettevõtlusinkubaatorites või stardikapitali. Maakondlikes arenduskeskustes saavad kõik huvilised mitte ainult ettevõtlusnädalal, vaid pidevalt ettevõtlusalast tuge: kuidas koostada head äriplaani, millised on võimalikud toetusmeetmed ettevõtjale jne.

Jaga lugu:
Hetkel kuum