4. oktoober 2018 • 3 min
Jaga lugu:

Pakendeid tuleb paremini taaskasutada

Pakendite kohtkogumise eesmärk peaks olema puhas elukeskkond, mitte trahvihirm, kirjutab Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO) juhatuse liige Kristiina Dreimann.

Kristiina Dreimann  Foto: Erakogu

Äripäevas hiljuti ilmunud artikkel "Eestit ähvardab prügitrahv" keskendub kahetsusväärselt ühiskonna erinevate gruppide hirmutamisele saabuvast kulude kasvust ja tehnilise võimekuse puudumisest. Juba 13 aastat on pakendijäätmeid elanikkonnalt kogutud avalikus ruumis olevate pakendipunktidega, kuid eesmärgid on saavutamata. Inimestele see süsteem ei meeldi ja seetõttu on pakendijäätmete sorteerimine pigem langustrendis.

Nüüd on viimane aeg midagi ette võtta, et pakendijäätmed saaksid päriselt kokku kogutud ja taaskasutatud. TVO-l on ainsana Eestis reaalne kogemus pakendite tekkekohal kogumisega nii era- kui ka kortermajadest, mistõttu lükkame ümber mõned artiklis esitatud väited.

Kulude marginaalne suurenemine

Artiklis väidetakse, et tekkekohal kogumise rakendumisega kaasneb ettevõtjatele ligi 10 miljoni euro suurune kulude kasv. Kui inimesed hakkaksid vastavalt kehtiva määruse nõuetele pakendijäätmeid koguma ja tooksid need kõik avalikesse pakendikonteineritesse, siis suureneksid ka selle süsteemi kulud drastiliselt. Väikeste kulude põhjus on ebamugavate lahenduste vähene kasutamine, mitte suurem efektiivsus.

Samas on ettevõtjate kulud püsinud aastast 2005 muutumatuna ja TVO kogemus näitab, et kulude suurenemine kohtkogumise rakendumisega on pigem marginaalne. Tootjate makstavat raha tuleb lihtsalt senisest paremini kasutada. Kui tulemus on Eesti puhta looduskeskkonna säilitamine ja Euroopa Liidu ähvardav trahv, ei saa kulude suurenemine väheses mahus olla tõsiseltvõetav argument. Üks on aga kindel – elanike jäätmekäitluskulud kohtkogumise puhul vähenevad, sest pakendite sorteerimisel senisest suuremas mahus väheneb oluliselt olmejäätmete hulk, mistõttu vähenevad selle kõige kallima jäätmeliigi vedamisega seotud kulud.

TVO on praegu ainuke taaskasutusorganisatsioon, kes pakub vabatahtlikult tekkekohal kogumise teenust üle Eesti rohkem kui 1100 korter- ja 7000 eramajas ning see arv on pidevas kasvus. Praegu võime öelda, et elanike huvi pakendite kogumise vastu tekkekohas on oluliselt suurem kui TVO pakutavad võimalused. Saarema vald on esimene Eesti omavalitsus, kes on tunnistanud, et avalikus ruumis pakendijäätmete kogumine on põhjendamatult koormav kõigile osaliastele ning on otsustanud järkjärguliselt üle minna pakendite kogumisele inimeste kodude lähedalt ning kaotab ära pakendipunkte avalikust ruumist.

Avalikud punktid ei toimi

Seni oli seal omavalitsuse ligi 45 kortermaja, kes vabatahtlikult pakendijäätmeid kogusid ja ise selle teenuse kinni maksid. See näitab selgelt, et elanike teadlikkus ja huvi oma pakendeid sorteerida on suur, lihtsalt paremad võimalused peavad tekkima. Eesti jäätmekäitlusvaldkonna ettevõtjate tehnilise võimekuse puudumine ei saa olla siin kohal argument. Avaliku konteinerpargi eesmärk on olnud koguda kõigi elanike pakendid kokku. Kui kõik inimesed oma pakendid avalikesse pakendipunktidesse tooksid, oleks samuti võimekuse arengut vaja. Paraku ei täida avalikud punktid oma funktsiooni ning pakendid jäävad kokku kogumata ja just see nõuabki süsteemi muutumist.

Eesti on pakendite sorteerimisel ülejäänud Euroopast kõvasti maas ja meil on vaja tegutseda, et muuta Eesti oma ressursse hoolikamalt kasutavaks riigiks. Euroopa Liidu liikmesriikidele, sh Eestile rakenduvate kohustuste täitmise nimel peaksime eelkõige rohkem arvesse võtma kogu ühiskonna huve. See tähendab, et tootjate, taaskasutusorganisatsioonide ja jäätmekäitlejate ühine ülesanne on leida need lahendused, et pakendijäätmed saaks kogutud ja taaskasutatud viisil, mis lähtuks pikemast perspektiivist ning aitaks luua jätkusuutlikuma ühiskonna kõigi osaliste jaoks.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt