Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Programmeerijad aitavad põllumeestel maailma päästa
Tippinsenerid, psühholoogid, turundusgurud – just teil on võimalik looduse ja toidu puhtusele kaasa aidata, kirjutab tänavune parim noor ettevõtja ning eAgronomi looja Robin Saluoks.
Tänavune parim noor ettevõtja ning eAgronomi looja Robin SaluoksFoto: Erakogu
Käes on järjekordne esmaspäeva hommik ning olen jõudnud kontorisse. Vaatan ringi ja mõtlen endamisi, et siin on väga huvitav kooslus inimestest - tippinsenerid, psühholoogid, turundusguru jne. Need inimesed on eelnevalt loonud tooteid miljonitele inimestele ning töötanud miljardidollarilistes ettevõtetes. Täna veedavad nad enamuse oma päevast põllumehi aidates ning usuvad, et see garanteerib nende lastelastele puhta looduse ja toidu.
Just nimelt - põllumehi aidates on võimalik vähendada süsihappegaasi sisaldust õhus, põhjavee reostatust ja kemikaalide sisaldust toidus. Näide: kui väetis jõuab põjavette, siis on põhjavesi reostunud. Väetis on aga põllumehe jaoks üks suurimaid kulutusi ning põhjavette jõudes ei saa taim sellest mingit kasu. Seega investeering oli põllumehe jaoks kasutu. Looduse reostus on vaid üks näide, kuidas põllumeeste finantsedu ja soov maailma parandada on omavahel seotud.
Mida tean mina põllumajandusest? Seda võivad mõelda kõik programmeerijad, disainerid, müügijuhid ja teised oma ala spetsialistid. Tuleb välja, et just sellised inimesed saavadki kõige edukamalt põllumeestega koos maailma päästa. Neil on selleks vajalikud oskused ja põllumeeste heakskiit.
Põllumehed on eksperdid ning nende soov on keskenduda maaharimisele. Olen ise kohtunud sadade põllumeestega ja enamik neist mõistab, et digilahendused võib olla lahenduseks mitmetele väljakutsetele. Tehnoloogia saab tegeleda igava paberimajandusega, aidata kaasa otsuste tegemisel ning olla vahend suhtlemiseks teiste põllumeestega. Tehnoloogia saab anda juurde aega, võtta ära stressi ning muuta majandustulemused stabiilsemaks. See kõik ei sünni aga üleöö, vaid on pikaajalise põllumeeste, inseneride ning teiste tipptegijate koostöö tulemus.
Abiks digitaliseerimine
Põllumajanduse digitaliseerimine on justkui ühistuline tegevus. Väljakutsed erinevatel põllumeestel on väga sarnased ning see võimaldab põllumeestel neid ühiselt lahendada ja finantseerida. Eeskujuks on üle 50 Eesti põllumehe, kes investeerisid digilahenduse arengusse selle aasta kevadel pool miljonit eurot. Vähemalt sama palju on tänaseks investeerinud ka IT-valdkonnas tegutsevad inimesed, kellel on suur soov oma kogemused põllumeeste hüvanguks tööle panna.
See kõik on alles algus - põllumajandus on väga kompleksne majandusharu ning kiire digiareng on siin toimunud alles viimased viis aastat. Eduks on vajalik põllumeeste ühisrinne ning teiste valdkondade tippude kaasamine. Loodan, et just see iseloomsutabki toidutootmise tulevikku kõige paremini ning luban ise sellele pühendunult kaasa aidata.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.