24. oktoober 2018
Jaga lugu:

Börsikaupleja: kriisiks valmistumisega on hiljaks jäädud, tagasipõrget ei tule

USA turgude miinust kannustavad hirm globaalse kasvu jahenemise ning tollisõdade mõju pärast, kui seni on püsivat ja suurt langust olnud turgudele peaaegu võimatu tekitada, siis seekord ei pruugi nii minna, kirjutab börsikaupleja Ivar Mägi.

Turgude senine ajalugu alates 2008 kriisist on näidanud, et püsivat ja suurt langust on turgudele peaaegu võimatu tekitada. Alati on langusepisoodi esile kutsumiseks pidanud tekkima kas mingit laadi võlaprobleem või on pidanud hästi mitu teemat korraga "õide puhkema", et turgudel oleks raskust kukkuda. Vastasel korral on keskpankade odav ja külluslik raha alati turu väga kiiresti üles surunud.

Kriisiks valmistumisega on hiljaks jäädud

Praegu ma aga ei usu, et me pääseme puhtalt ja tuleb järjekordne V-kujuline väga kiire taastumine. Peamiseks põhjuseks minimaalselt talutava intressi areenile kerkimine (FEDil juba 2,00%), mis juba ise tõstab laenukulusid ja sellega seoses vähendab aktsiate atraktiivsust, kuna majandustulemused saavad väikese löögi. Eriti tekitab see relatiivse tõmbefaktori võlakirjade suunas. Võlakirjade ostmine omakorda tähendab, et raha saadakse aktsiate müügist.

Kasutan mõistet "turud turgude sees", ilmestamaks olukorda, kus suur börsiindeks on plussis, aga sektorite alamindeksid teevad hoopis midagi muud. Näiteks industrials ETF XLI on kukkunud küll toekad 10 protsenti, aga elamukinnisvara ETF XHB kõvasti rohkem kui 20% oma tipust. Samuti heavy machinery (CAT jt) sektor jmt. Regionaalsete (väike)pankade ETF KRE on samuti juba "krahhi" indikeerimas.

Taolistest väga järsult üle müüdud sektoritest on võimalik leida huvitavaid põrkevõimalusi, kuid need mängud on kõik väga lühiajalised ja nõuavad sentimenti head tajumist. Pikaajalise investeerimise seisukohast on veel vara neid sektoreid vaadata ja kasvu allikad nad lähiajal tõenäoliselt üldse ei ole, seega puhtalt treiderite mängumaa.

Seega kriisiks valmistumisega on osaliselt hiljaks jäädud, kuna teatud sektorid on juba mõnda aega korrektsiooni või krahhi režiimis töötamas ning turgude peamised indeksid ei pruugigi probleemi paljastada.

Praegu on mõistlik olla valvas ja alertne, sest nagu mainitud, siis ma ei usu, et praegu lihtsalt raputame võbeluse maha. Isegi kui turud pakuvad järjekordselt keskpankade odava raha näol steroidset rallit, siis ma säilitaks kahtleva ja skeptilise mõtlemise. Taastumine ei oleks probleemidest vaba reaalsuse valideerimine, vaid probleemid maskeeritaks odava raha kardinate taha. Järjekordselt – kuni järgmise korrani. Kes jäi uskuma juttu probleemide puudumisest, saab siis valusa löögi. Kes jäi skeptiliseks, näeb kuhjuvaid probleeme ette.

Kasvuspurt Tallinnas viib langusse

Mis puudutab Tallinna börsi, siis siin on olukord natuke teine. Nimelt ei ole ebatavaline, et majandustsükli tipu lähedal ja vahetult enne majanduskriisi on kohal ka (hüper)kiire kasvu spurdi, lõbusa laienemise/laenamise ja kiire rabistamise ilmingud. Just sellises situatsioonis ongi väga lihtne majanduslangust esile kutsuda, sest ajutine kasvuspurt tekitab esimesel aastal liiga tugeva baasi, mida järgmisel aastal ei suudeta enam lüüa. Kui aga kaks kvartalit järjest on SKP kasv miinuses, siis olekski majanduslangus käes.

Eestis on tootmises, teeninduses, ehituses ja paljudes teistes sektorites ressursid maksimaalselt või maksimumi lähedaselt hõivatud. Kuna tööturg on väga pinges, st pole piisavalt tööjõudu võtta, siis on surve all ettevõtete kasum. Samuti on tootmine maksimumi lähedal. Tähendab see esiteks seda, et kui toimub kas või väikene jahenemine ja majandusaktiivsuse aeglustumine, siis absoluutse maksimumi pealt madalamale laskudes on faktiliseks tulemuseks ikka ja alati miinus. Mis siis, et ollakse ikka veel kõrgmägedes ja samuti eelmise majanduskasvu tipust kõrgemal – laskumine kõrgemalt tasemelt siiski tähendab alati miinust. Ja teiseks, toimuda võib plahvatus, mis on tingitud liiga suurest seesmisest pingest.

Valitsus jahutagu investeeringuid

Valitsus peaks väga tõsiselt mõtlema juba praegu majanduse taktikalise jahutamise peale, et suured taristuinvesteeringud maanteedesse ja Rail Balticu raudteese ei kuumutaks majandust üle ega sunniks seeläbi majandust sisepingete tõttu "plahvatama".

Praegune ülekuumenemise loogika ning majanduskriisi jõudmine toimib järgnevalt: majandus töötab maksimumilähedasel režiimil, mistõttu tööjõu palgakulu majanduses tõuseb väga kiiresti. Selle tulemusena jõuavad palgad tarbimisse ning majanduskasvu numbrit tõlgendatakse indikaator-signaalina valesti. SKP rallit loetakse ekslikult konstruktiivse riigi majandusarengu märgiks, kuigi tegelikult peaks seda pidama süsteemse stressi signaaliks. Valesti tõlgendamise tõttu alustavad erasektori agendid üksteise ülekonkureerimist üleinvesteerimise näol.

Seejuures sekkub veel mängu agent "riik" ja (hüper)stimuleerib majandust ekspansiivse investeerimisprogrammiga. Nii teevad tööjõu, teenuste ja teiste sisendite hinnad inflatsioonilise šoki tõttu väga kiire tõusu.

Kuna Eesti on olnud pikalt valuutakomitees, mille tõttu meil tavapäraseid ventiile valuutakursi nõrgenemise või keskpanga intressi näol pole, siis ongi ainus ventiil inflatsioon, mis rahustab majandust seeläbi, et osal inimestel ei ole võimalik kõrgema hinnaga toodangut enam osta ja tänu nõudluse vähenemisele järgneb tootmisvõimsuste ülekoormuse normi taandumine. Riigi teenuste ja kaupade ja ekspordi konkurentsivõime halveneb järsult ja pöördumatult. Selle kulminatsiooniks saabubki õige majanduskriis, sest eksporttoodang on vahepealse inflatsiooniepisoodi tõttu kaotanud konkurentsivõime ja ettevõtted hakkavad saneerima. Konkurentsivõime taastatakse hindade ja palkade langusega, ehk deflatsiooniga.

Peegeldus Tallinna börsilt

Miks Tallinna börsi aktsiate hinnad on juba mõnda aega langenud, ongi minu meelest turu ettevaatlik vastureaktsioon tootmisvõimsuse ülekoormuse ja/või sisepinge käes vaevleva (eriti ehitussektor) majanduse võimalike riskide realiseerumisele. Investorid ei tea, kas toimub pinge süsteemist väljalaskmine inflatsioonilise kataklüsmiga või toimub majanduse rahunemine kontrollitud kujul.

Aktsiahindade langus ei pruugi peegeldada üheselt seda, et ettevõtete majandustulemused lähevad väga halvaks, vaid seda, et osa inimesi lahkub turult. Kuna muudes aktsiates peale Tallinna Sadama suuremaid ostjaid pole, siis ongi kõhklevate müüjate korral ainsus faktiline tagajärg aktsiahindade langus.

Teised müügile kaldumise põhjused on toimunud või lähemas tulevikus toimuvad suured emissioonid: Maxima ja Luminori võlakirjaprogrammid, Enefiti peatne noteerimine. Käivitunud on kas varaklasside rotatsioon või ennetava likviidsuse tekitamine, et uues suures põhiaktsias saada korralik positsioon. Positsioon loomulikult võetakse teiste positsioonide arvel ja ainuke faktiline võimalus selleks on aktsiate müük. Aktsiate müügi ainuke faktiline mõju on aktsia hinna langus.

Uusi tippe ei tule

Kolmas oluline põhjus on riikide ja sektorite omavaheline relatiivne atraktiivsus. Olukorras, kus Saksamaa börsiindeks DAX hakkab oma jaanuari tippudega võrreldes lähenema peaaegu karuturu piirile ja Euro Stoxx 50 on kas kohe 2015. aasta tipuga võrreldes sisenemas juba teist korda karuturule või eelmise aasta oktoobriga võrreldes lähenemas karuturu piirile, ei saa olla loogiline, et Tallinna börsi indeks läheb uutele tippudele.

On kaks võimalust: kas DAX ja Euro Stoxx 50 teavad midagi Euroopa majandusest paremini kui meie ja need indeksid signaliseerivad karuturu peatset algust Euroopas (mis ilmselgelt ei jäta meie majandust puutumata) või on nende tõmbeatraktiivsus relatiivselt suurem ja nad sunnivad osa investoreid müüma kohalikke varasid ja ostma Euroopa varasid. Üldiselt Tallinna börsi suured mõjurid – majanduse maksimumilähedane (loe: inflatsioonišokieelne) ohtlik toimimine, ennetava likviidsuse tekitamine Enefiti jmt tarbeks ning Euroopa relatiivne atraktiivsus – ei ole lähiajal kadumas ja seega ma arvan, et mul pole erilist huvi Baltikumis midagi osta.

Mõni turvasadam

Jälgin passiivselt kõigi hiljutiste emissioonide prospekti läbitöötamise põhjal Tallinna Sadama, Madara, Novaturase ja Auga groupi käekäiku. Muid aktsiaid Balti turul ostuhuviga eriti ei vaata, sest näen neis kirjeldatud riskide avaldumise võimalust. Nende nelja aktsia puhul aga näen kas majandusest üle olemise võimekust Tallinna Sadama puhul, spetsiifiliste konkurentsifaktorite ja kasvuloo olemasolu Madara ja Auga groupi puhul või head tsüklilist paiknemist jaetarbijate kulutamissoovides Novatourasest rääkides.

Tallinna Sadam on Balti turu turvasadam tänu heale dividendile ja suhteliselt krahhikindlale majandustegevusele ning tsükliliselt heas kaubavoogude tsüklis paiknemisele. See aktsia kas püsib hästi ka võimaliku võbeluse korral ning taastub suhteliselt kiiresti. Auga näol on tegemist huvitava transformatsioonilooga aktsiaga. Ettevõte on tavapõllumajanduse režiimist sisenemas mahepõllumajanduse režiimi ja see annab talle võimaluse teenida kõrgemat tulu võrreldes ülejäänud põllumajandustootjatega. Kuna põllumajandus on hea konservatiivne tegevusala, siis võib sedagi kohalikul turul pidada omalaadi turvasadamaks. Kuid turuosaliste poolt vähene kasvuloo ja -võimaluse tunnustamine ning vähene likviidsus ei luba seda turvasadamaks nimetada.

Globaalsel turul otseselt turvasadamaid ei oska nimetada. Ja ei otsi ka. Jälgin turgu lühikeses perspektiivis taktikaliselt ja otsin võimalusi kas ülemüüdud sektoreid/aktsiaid põrkele mängida või laiemat turgu ignoreerida mingeid turust isoleeritud (spekulatiivseid) kasvuaktsiaid omades, hea näitena hiljuti tekkinud Kanada kanepibuum.

Turgude languse põhjused

1) Hirm globaalse kasvu jahenemise ees ja tollisõdade mõju jõudmine reaalmajandusse – kui teise kvartali tulemuste ajal olid tollisõjad alles algamas, siis praegused kolmanda kvartali tulemused on juba täielikult tollisõdade mõjualas. Ja oh üllatust! Catepillar suure tööstusfirmana rääkiski oma tulemustes sellest, et tollisõjad on kulusid tõstmas. Majandustulemused ise ei olnudki väga halvad, kuid investorid kardavad, et tollisõjad hakkavad reaalmajanduselt oma "tolli nõudma".

2) Kui teise kvartali tulemuste raporteerimise ajal tõusis keskmine tööstussektori aktsia tulemuste järel 0,9 protsenti, siis praeguste tulemuste avaldamise järel on langus 3 protsenti. Seda tulemustehooaega iseloomustab üsna negatiivne ja järsk investorite reaktsioon.

3) Majanduse tsükkel on pigem tipus või ülemises kolmandikus. Osa investoreid lihtsalt valmistub turult lahkuma. Kuna FED on jätkuvalt intresse tõstmas, siis on kõik intressi kandvad varad relatiivselt vaadates atraktiivsemaks muutunud, järelikult varade rotatsioon hakkab tööle. See on väga-väga oluline teema, mida investorid peaks teadvustama! On aeg talveunest üles ärgata! Kümme aastat oleme elanud nullintresside režiimis, aga see kõik on olnud anomaalia. Ei ole normaalne, et majanduses sisuliselt puudub intressikulu ja krediit voolab vabalt.

Varaklassidevaheline rotatsioon (aktsiad–võlakirjad) on väga oluline ja väga võimas teema, mis praegu ja edaspidi hakkab turge mõjutama. Kui alates 2008. aastast on peaaegu iga väiksemgi langus üles ostetud ja tekkisid V-kujulised väga kiired taastumised, siis edaspidi ma ei usu, et toimuks sarnaseid taastumisi. Praeguse languse põhjused on sügavamad, kuna mängus on varade relatiivne atraktiivsus ja intressi kandvad varad alles hakkavad oma jõudu turgudel kehtestama.

4) Tuletame meelde, et paljud arenevad turud ja ka Euroopa turud pole siiani taastunud jaanuari/veebruari värinast. Indikaatorid andsid investoritele põhjust müügiks, kuna tekkis tunne, et ka USA pole teflonist ja võib tollisõdades pihta saada. Trump kommenteeris just irooniaga tema arvates fake-news-uudiseid selle kohta, et tema reiting on nii Ameerikas kui ka Euroopas ja mujal maailmas langenud, umbes järgmise väitega: "Ma panen maailma Ameerika kaupade eest kallist hinda maksma. Loomulikult see ei meeldi neile!" Mõttes on tõetera sees. Kui USA tõstab tollitariife, siis peaks Ameerika majandusel hästi minema, sest sisenõudlus suureneb, aga võimalik kulude kasv näitab seda, et Ameerika siiski pole immuunne tollisõdadele.

Senimaani on Ameerika indeksid rahulikult kõrgemale roninud, kuna ettevõtted on kõige konkurentsivõimelisemad maailmas. Edaspidi aga ootab Ameerika turge sama saatus, mis mujal tariifidest rapitud arenevatel turgudel on juba reaalsus – selged ja tugevad korrektsioonid, võimalik ka karuturu mahus.

5) Hiina süstis kapitaliturgudele nädalavahetusel lisaraha. Hiinas on küpsemas väga ebameeldiv võlamull, mis kindlasti on suurem kui Euroopas ja Ameerikas. Keegi ei tea, kui palju on Hiinas zombipankasid ja zombivarasid, aga neid on palju – mulli lõhkemine on vindunud juba aastaid. Miks just täna ja suhteliselt väikese mahuga toetusmeetme peale nii palju alla müüdi, ei oska öelda. Kuid vahel piisab vähesestki. Turud ei ole ratsionaalsed.

6) Gucci raporteeris kahe aasta nõrgimat YOY müügitulu kasvu. See oli küll "kõigest" 35 protsenti aasta algusest tänaseni, aga võrreldes varasema 40 protsendiga on see siiski vähem. Luksuskaubad, Caterpillari traktorid jmt näitajad on maailmamajanduse olulised võtmenäitajad, mis aitavad suuri teemasid mõtestada. Kui juhtub mõnel päeval see, et väga palju taolisi olulisi näidikuid saadavad negatiivse signaali, siis võibki turu reaktsioon olla võimendatud. Muu hulgas irratsionaalselt võimendatud.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum