• Jaga lugu:

    Prantsusmaa minister: digihiiud tuleb maksustada

    XXI sajandi majandus sünnib meie silme all. Kantuna digitaliseerumisest ja läbipaistvusest on tegemist vägagi paljutõotava uue majandusega, kirjutab Prantsusmaa majandus- ja rahandusminister Bruno Le Maire.

    Vähem kui kümne aastaga on käputäis digihiidusid tekitanud murrangulisi muutusi meie igapäevaelus. Me ei heida neile ette nende edu. Seevastu heidame neile ette karjuvat ebaõiglust: kolossaalset lõhet meie isiklikel andmetel ja meie pakutaval taristul põhinevate rikkuste ning nende makstavate maksude vahel.
    Siiani oleme eelistanud seda ebaõiglust eirata ning mitte sellele vastu astuda. Me oleme talunud, et need ettevõtted rikastuvad meie andmete baasil igasuguse tegeliku vastutasuta.
    Nad on ära kasutanud meie tegevusetust. Kui nemad muutsid maailma, tammusime meie ühel kohal. Nad kasutasid ära meie võimetust kohandada üheskoos vananenud ja XX sajandisse hangunud maksureegleid, kus maksud olid otseselt seotud füüsilise kohalolekuga.
    Selline olukord on ebaõiglane maksumaksjate suhtes. Kui enim teenivad ettevõtted pääsevad maksudest, on järeldus lihtne: ka kõik teised ettevõtted ja kodanikud ei hakka enam maksma. Lõpuks jõuame olukorda, kus meil pole enam raha, et finantseerida peamisi üldist huvi pakkuvaid teenuseid.
    Seetõttu peame vastama Euroopa rahvaste õigluse ja tõhususe nõudmisele. Me ei suuda seda teha üksinda, üksikute riikidena, jälgides igale riigile omaseid maksureegleid. Need ettevõtted pööravad meie erinevused enda kasuks, pannes meid mängima üksteise vastu.
    Oleme esimesed
    Euroopa on esimene, kes saab asju muuta. Sest ainult Euroopa tasemel me saame seista oma üldiste huvide eest: me tegime seda, kaitstes oma isiklikke andmeid, autoriõigusi, ja me peame seda tegema, et taastada maksuõiglus.
    Täna on 20 riiki lihtsa ja efektiivse lahenduse poolt : maksustada kõige suuremate internetis tegutsevate ettevõtete käive 3% maksuga. Soovime jõuda aasta lõpuks kokkuleppele Euroopa Komisjoni seadustekstis ja selle võimalikult kiires rakendamises.
    Kindlasti pole see täiuslik. Ideaalne oleks ülemaailmse kokkuleppe saavutamine.
    Kuid seda me ei saavuta, kui me pole suutelised jõudma ajutise lahenduseni Euroopa tasemel. Me ei ole kunagi olnud nii lähedal õigluse taastamisele. Milleks jätta seda hilisemaks, kui meil on võimalik parandada maailma juba praegu?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Kaarel Ots: Tallinna börsil seisab ees mitmekordne kasv
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Nasdaq Tallinna börsi juht Kaarel Ots teab kuupäeva ja kellaaja täpsusega, millal jõuab Tallinna Börsi indeks 10 000 punktini. Eilse seisuga on indeks 1953 punkti juures.
Raadiohitid: ühe Eesti panga juhtimisviga ja uus Tuul Tallinna börsil
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Lõppeval nädalal puistasid raadioeetrisse tarkuseteri ettevõtja Indrek Neivelt, kes analüüsis kahe Eesti panga konkurentsi, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp, kes rääkis spetsialistist juhiks kujunemisest, ning elektritõukeratta jagamisteenuse Tuul kaasasutaja Kristjan Maruste, kelle sõnul hakkab ettevõte lähiajal Tallinna börsilt kaasama võlakirjadega finantseeringuid.
Ossinovski vastane ei jäänud kohtu otsusega rahule
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.
Läti ärimees Ilja Gertšikov, kelle Riia esimese astme kohus jättis ilma kosmeetikatootja Dzintars kaubamärgiõigustest, mille kohus määras Oleg Ossinovski ostetud ettevõttele, on otsuse edasi kaevanud, kirjutab Leta.