• Jaga lugu:

    Maksuebaõiglus pitsitab Eesti veondust

    Eesti transpordisektori vedajate jaoks on kõige olulisem, et sektori üldine maksukoormus ei tõuseks, kuid vältida tuleks ka topeltmaksustamist ning Eesti autode kontrollimise asemel keskenduda raskemini trahvitavate välismaiste sõidukite valvamisele, kirjutab autoettevõtete liidu direktor Villem Tori.

    Foto: Andras Kralla
    Paneme asjad konteksti, võrreldes olukorda lähimate konkurentide Läti ja Leeduga. Viimastel aastatel ja eriti viimastel kuudel on toimunud diislikütuse hinna tõus võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga. See mõjutab niigi valusalt vedajate konkurentsivõimet, mistõttu ongi oluline ka teedega seotud maksude võrdlemine teiste riikidega.
    Praegu maksab raskeveok 560 eurot raskeveokimaksu, erivedude puhul 52tonnise täismassiga lisaks 500 eurot + kohalike omavalitsuste teede eest iga omavalitsuse kohta 100 eurot. Arutlustes on olnud varem mõtted, et alternatiivina võiks kaaluda raskeveokimaksu osalist või täielikku tagastamist sõltuvalt makstud teekasutustasu suurusest, et taristu kasutamise eest maksaksid võrdselt nii Eesti kui ka välisriikide vedajad, vastasel korral peaksid Eesti vedajad maksma taristu kasutamise eest topeltmaksu. Teadaolevalt on mitu Euroopa Liidu riiki leidnud topeltmaksustamise vältimiseks lahendusi, mis ei ole vastuolus ELi seadusandlusega.
    Tähtis järelevalve
    Teekasutustasu rakendamisel on tähtis osa seejuures tagada tõhus ja pidev järelevalve, mis puudutab eriti välisriikide sõidukeid, vastasel korral jääb planeeritav tulu oodatust oluliselt väiksemaks. Samuti tuleb ette näha mõjus trahv nendele, kes ei ole maksnud teekasutustasu või on teinud seda väiksemas ulatuses.
    Välisriikide sõidukitelt tuleb trahvid sisse nõuda kohapeal ja mitte lubada sõidukil enne edasi liikuda, kui nii trahv kui ka teekasutustasu on makstud. Praegu ei ole välisriikide vedajate/autojuhtide Eestis toime pandud rikkumiste eest määratud trahvi tasumine kuidagi tagatud, mistõttu on suur osa trahvidest jäetud maksmata. Välisriikide vedajad ei jäta kasutamata võimalust teekasutustasusid ja trahve mitte maksta ja nõrga järelevalve korral jäävad Eesti riigil mõlemad saamata.
    Meie hinnangul on vaja suurendada liiklusjärelevalve mahtu ja pöörata enam tähelepanu välisriikide sõidukite kontrollimisele. Senise statistika järgi moodustavad kontrollitud veoautodest üle 80 protsendi Eesti veoautod ja alla 20 protsendi teiste riikide veoautod.
    Automatiseeritud kontroll
    Järelevalveks oleks otstarbekas kasutada automaatset numbrituvastuse tehnoloogiat, sealjuures piisaks kaamerate paigutamisest maanteede äärde vahetult piiriületuspunktide lähistel. Ka liikuvate kontrollpatrullide põhirõhk peaks olema suunatud piiri lähedal sisenevatele veokitele.
    Seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuses on toodud automaatse numbrituvastuse süsteemi rajamiseks hinnaks umbes 56 miljonit eurot ja aastaseks hoolduskuluks ligi 6,1 miljonit eurot. Pole küll kirjeldatud, millega konkreetselt on tegemist, kuid sellise maksumusega süsteemi pole ilmselgelt mõistlik ehitada ja üleval pidada. Teadaolevalt on võimalik rajada automaatse numbrituvastuse süsteem mitu korda väiksema kuluga ja piisab, kui tuvastamine toimub ainult riiki sisenevatel maanteedel.
    Kõrged maksud
    Kui me võrdleme maksumäärasid näiteks Lätis ja Leedus kehtivate maksumääradega, siis meie maksumäärad on kõrgemad. Kuna meie peamised konkurendid turul on lähimate naaberriikide ehk Läti, Leedu, Poola vedajad, siis ei ole mõtet võrrelda meie maksumäärasid Rootsi, Taani või Hollandi määradega, vaid just Läti ja Leedu määradega.
    Lisaks peaks meie arvates rohkem arvestama sõidukite keskkonnasaaste klasse. EURO V ja EURO VI sõidukeid. EURO 0-III ja EURO VI sõiduki aastamaksu vahe on ainult 300 eurot. EURO VI on täiesti uus sõiduk, EURO 0 aga ligi 25 aastat vana.
    Kuidagi ei saa nõustuda põhjendusega, et „keskkonnasõbralike veoautode teekasutustasu määra ei ole võimalik alandada, sest see avaldaks negatiivset mõju riigi eelarvestrateegia tasakaalule“. Maksukoormus ei saa lähtuda mitte riigieelarve vajadustest, vaid tasu taristu kasutamise eest peaks sõltuma kasutamise mõjust taristule, liiklusele ja keskkonnale.
    Peaksime rohkem soodustama uuemate ja vähem saastavate sõidukite kasutamist ja maksumäärad ei tohiks olla kõrgemad kui Lätis ja Leedus, kui soovime vähegi konkurentsis püsida. Samas ka soodustama teesõbralike autorongide kasutuselevõttu. Need on väiksemate teljekoormustega, paarisratastega, kuigi suurema täismassiga, kuid efektiivsemad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Muuda oma ettevõtte IT taristu turvaliseks Fortinet lahenduste abil
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
“E-teenuste areng ja kaugtöö levik toob endaga kaasa järjest rohkem turvariske ning tekitab ettevõtete IT-valdkonnas juurde aina keerukamaid väljakutseid. Seetõttu tõuseb ettevõtte IT ökosüsteemile tähelepanu pööramine päevakorda nii suurte kui ka väikeste ettevõtete plaanides,” selgitas Atea IT infra arhitekt Ervi Teearu.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.